Päike paistab, puhub sume merebriis. Putukatega sünkroonis sumisevad Vergi sadama restorani kliendid omavahel erinevates keeltes. Pea kõigi laudade taga istub külalisi. “Meil on tõesti iga aastaga majanduslik olukord paremaks läinud,” tunnistab Suigusaar. Seda tunnistab ka majandusaruanne — müügitulu suurenes aastaga üle neljakümne tuhande euro. Küll kaugel pealinnast, hoiavad restorani omanikud ning elukaaslased Kelli Suigusaar ja peakokk Lauri Loit uksi aasta ringi lahti ja näevad palju vaeva, et olla orbiidil ja pakkuda külastajatele midagi erilist.

Pea ees tundmatus kohas vette

Idee oma restoranist torkas Kellile pähe koroonaajal, kui ta oli just töötuks jäänud. Majanduskooli ettevõttejuhtimiskursus andis talle julgust astuda sammuke kaugemale. “Tahtsin minna mõisarestorani tööle, käisin end pakkumas Sagadis, aga mõistsin, et mul on potentsiaali rohkemaks kui ainult lihttööks,” sõnab naine. Mitte et ta lihttööd pelgaks, ka praegu toimetab ta parasjagu seal, kus on vaja midagi teha, olgu see või nõude pesemine, aga suured mõtted restorani arendamisest ja edasi viimisest nõudsid veidi keerulisemaid ülesandeid.

“Nii sattusin ma Võsu restorani Wöse. Seal tutvusin Vergi sadama kõrtsu omanikuga, kes kutsus mind seda juhtima,” meenutab Kelli. Esiti ütles ta pakkumisele ei, aga mõni aeg hiljem muutus pakkumine — tee Vergi sadamas, mida ise heaks arvad. See pani Kelli peas tule kohe põlema.

Ärigeeniuse uudised sinu postkastis Ärigeeniuse uudiskiri toob sinuni valiku nädala olulisematest äriteemadest, põnevad persoonilood ja ekspertide soovitused.

Liitun