Kuigi reeglina petavad kelmid heausklikelt inimestelt raha välja telefoni teel, on sagenenud ka veebilehtede kaudu inimeste tüssamine.
Politsei andmetel on Eesti inimesed selle aasta algusest kaotanud kelmidele üle 3,1 miljoni euro, kusjuures enim petetakse raha välja petukõnede ning investeerimisega seotud pettuste kaudu. Suvel on aga oluliseks “nišiks” ka reisidega seotud kelmused.
“Tavapäraselt viitab klassikalisele petukõnele just välismaine või ebatavalise algusega number, millelt kõne tuleb,” sõnas Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik. “Reisil olles või sinna peagi minnes ei pruugi see aga esimese hooga kahtlust äratada, kuna eeldatakse, et keegi võib helistada näiteks broneeritud majutuskohast või autorendifirmast. Sellist võimalust kasutavadki kelmid meelsasti ära.”
Kiige sõnul tuleb meeles pidada rusikareeglit, et ükski tõsiseltvõetav teenusepakkuja ei küsi kliendilt telefoni teel pangakaardi andmeid või juurdepääsu tema pangakontole. Seda teevad vaid petturid, kes üritavad inimesi mõjusate argumentide ja põhjendustega segadusse ajada.
“Kiire reageerimise ja pangakonto sisselogimisandmete avaldamise korral lubatakse kõnes viidatud probleemid lahendada. Kinnitatakse, et see on ainus võimalus, et hiljem ei kaasneks välja mõeldud negatiivset tagajärge. See kõik on ilmselge lõks,” lisas ekspert.
Levivad võltsveebilehed
Lisaks kelmide telefonikõnedele on levinud ka veebilehtede loomine, mis on kas väga sarnased mõne tuntuma reisibüroo või suure lennufirma omaga või siis teevad lihtsalt väga häid pakkumisi. Veebis reisi planeerides ja otsingumootoreid kasutades võib tõepoolest leida uskumatult häid võimalusi nii lennupiletite soetamiseks, hotellibroneeringuteks kui auto rentimiseks.
Siin kehtib see sama vana tõde, et kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis suure tõenäosusega see polegi tõsi,” rõhutas Kiik. Tema sõnul tasub tundmatu, aga ülihäid pakkumisi tegeva reisiportaali leidmisel kindlasti ka selle nime guugeldada, et leida, mida selle kohta on varem kirjutatud. Hea abimeheks võib olla siin ka näiteks Tripadvisor, kus reisijad omavahel kogemusi jagavad.
Tähelepanu tasub pöörata ka sellele, kas heldel reisivõimaluste pakkujal on reaalne aadress olemas ning kui on, siis miks mitte minna Google Street View abil vaatama, mis sellel aadressil päriselt asub. “Kui need sammud ei anna kindlust, et tegu on tõepoolest eksisteeriva reisiportaaliga, siis tasub kaaluda mõne tuntud ja tunnustatud reisiettevõtte valimist,” ütles Kiik.
Mõned varastavad andmeid
Otsingumootoritesse reisiteemalisi otsisõnu sisestades või sotsiaalmeediat sirvides võib ühel hetkel ette hüpata veel üks pettuseliik – mõne reisipaketi või lennupiletite loos, mida tegelikult muidugi ei eksisteeri. Selliste n-ö loosimiste eesmärk on inimeste andmete kättesaamine.
“Alati tuleb tähelepanelikult jälgida, kuhu ja mis andmeid ma enda kohta sisestan,” rõhutas Kiik. “Samuti mõelda, milles osalemist mulle õigupoolest praegu pakutakse, küsida endalt, kas see on tõsiseltvõetav ja usutav pakkumine.”
Mõtlemine enne tegutsemist ja tähelepanelik suhtumine tundmatute ettevõtete poolt tehtud üliheadesse reisipakkumistesse ongi peamine võti, kuidas rahalist kahju vältida. Teistes riikides tegutsevaid kelme on raske peatada, samuti on keeruline saada tagasi petturitele juba kaotatud raha. Pettuse ohvriks langedes ja selle tõttu raha kaotanuna tuleks siiski viivitamatult võtta ühendust nii panga kui ka politseiga.
Ärigeeniuse uudised sinu postkastis Ärigeeniuse uudiskiri toob sinuni valiku nädala olulisematest äriteemadest, põnevad persoonilood ja ekspertide soovitused.
