Tehnoloogiahiid Microsoft toob Eesti välja oma ülevaates, milles on võetud kokku idanaabrite häkkerite tegevus Ukraina invasiooni järel.
Vene häkkerid on veebruarikuise invasiooni algusest saati korraldanud küberrünnakuid kümnetes Ukrainat toetavates riikides asuvate sihtmärkide vastu, teatas Microsoft. Tehnoloogiahiiu sõnul olid 29 protsenti rünnakutest edukad ning veerandil juhtudest õnnestus ka andmeid varastada.
Peamised sihtmärgid olid loomulikult USA ja Poola, üldiselt rünnati aga NATO riike. Silmapaistva erandina toob Microsoft välja Eesti — siin ei ole tuvastatud selles ajaraamis ühtegi edukat Vene küberrünnakut.
Idanaabri häkkerid ründasid väidetavalt sadu asutusi. Neist valdav osa olid valitsusasutused, 12 protsenti aga eraorganisatsioonid. Kaitstud pole ei mõttekojad, kaitsetööstused, telekommunikatsioonifirmad ega energiatootjad.
Miks on Eesti pääsenud?
“Microsoft Threat Intelligence Center on tuvastanud Vene katseid võrkudesse tungida 128 sihtmärgi puhul kokku 42 riigis peale Ukraina,” täpsustas ettevõtte asejuht Brad Smith. Valdavalt on need tema sõnul seotud GRU ja teiste Venemaa riiklike organisatsioonidega ning suunatud Ukraina toetamisega seotud salajase info hankimisele.
Microsofti teatel on Ukraina küberkaitse tõestanud vastupidavust korduvatele Venemaa küberrünnakute lainetele. Sealjuures on idanaaber hoidunud kasutamast andmeid hävitavaid viirusevorme nagu aastatetagune NotPetya, mis võiks Ukrainast väljapoole levida.
Samas hoiatas tehnoloogiahiid, et “märkimisväärsed kollektiivse kaitse kitsaskohad” on alliansi eri liikmete puhul nähtavad. Riike ei täpsustatud. Mis puutub aga Eesti tugevustesse, siis tõi Microsoft välja riigi toetumise pilveteenustele, kus sissetungijaid on lihtsam tuvastada.
Ärigeeniuse uudised sinu postkastis Ärigeeniuse uudiskiri toob sinuni valiku nädala olulisematest äriteemadest, põnevad persoonilood ja ekspertide soovitused.
