Viimastel aastatel on üha enam toimunud tarneahelaründeid, mille tagajärjel saadakse sihtmärkide võrkudele ja infosüsteemidele ligipääs ühise IT-teenusepakkuja kaudu, kirjutatakse värskes riigi infosüsteemi ameti (RIA) blogipostituses.

Mida kujutavad endast tarneahelaründed? Kui näiteks sama IT-teenusepakkuja tarkvara kasutavad nii advokaadibüroo, toidukaupluste kett kui ka ehitusettevõte, siis selle asemel, et neid ettevõtteid eraldi rünnata, võib olla lihtsam kompromiteerida tarkvara, mida nad kõik kasutavad ning selle kaudu organisatsioonide süsteemidele korraga ligi pääseda.

Tarneahelaründed võivad avaldada mõju nii süsteemide käideldavusele, terviklikkusele kui ka konfidentsiaalsusele ja toovad sageli kaasa nii finants- kui ka mainekahju. Kasutades kolmanda osapoole tarkvara või riistvara, tuleb paratamatult arvestada tarneahela turvalisuse riskidega.

Lähiminevikus on toimunud mitmeid kaalukaid tarneahelarünnakuid. Kõige suurema majandusliku mõjuga NotPetya-nimeline rünne teostati 2017. aastal, mille põhjustas kompromiteeritud raamatupidamistarkvara. Rünnak oli esialgu suunatud Ukraina vastu, kuid levis kiiresti üle kogu maailma. Ründe taga oli Venemaa Föderatsiooni välissõjaväeluure küberrühmitus ning see tekitas kokku 10 miljardi USA dollari ulatuses kahju.

Suurfirmadest olid ründest mõjutatud teiste seas Taani laevanduskompanii Maersk, USA farmaatsiafirma Merck, Saksa logistikaettevõte DHL ja Prantsuse ehitusettevõte Saint-Gobain.

2017. aastal jõudis NotPetya rünnaku mõju Eesti ettevõteteni, kuna Prantsuse tööstusgruppi Saint-Gobaini kuulusid mitu Eesti ettevõtet. Ehituse ABC sulges oma kauplused rünnaku tõttu umbes nädalaks. Lisaks olid mõjutatud ka klaasitootja GLASSOLUTIONS Baltiklaas ning uuringufirma Kantar Emor. Klaasitootja kuulub samuti Saint-Gobaini gruppi ning tehase arvuteid ei olnud võimalik ründe tagajärjel kasutada. Kantar Emor sulges enda arvutisüsteemid ennetavalt, kuid teadaolevalt nende süsteeme ei krüpteeritud.

Küberrünnakute oht Eestis on kasvanud

Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas on küberrünnakute ja sealhulgas ka tarneahelarünnakute oht Eestis tavapärasest suurem. Esiteks tõdeti aprillis avaldatud Microsofti raportis, et juba 2021. aasta keskpaigaks olid võtnud Venemaaga seotud küberrühmitused sihikule teenusepakkujad Ukrainas ja mujal maailmas, et tagada edasine juurdepääs mitte ainult Ukraina IT-süsteemidele, vaid ka NATO liikmesriikide süsteemidele laiemalt. Rünnak Viasati KA-SAT võrgusüsteemi pihta 24. veebruaril mõjutas kümnete tuhandete ettevõtte klientide internetiühendust nii Ukrainas kui ka mujal Euroopas. 

Teiseks kasutatakse väliseid teenusepakkujaid nii Eestis kui ka mujal maailmas üha rohkem, sest see on kuluefektiivsem. Seega ei sõltu Eesti organisatsioonide küberturvalisus ainult nende enda süsteemidest vaid ka välistest teenusepakkujatest. Üheks tarneahelarünnakute potentsiaalse kasvu võimalikuks põhjuseks on ka asjaolu, et sihtmärkideks valitud organisatsioonide infosüsteemide turvameetmed on liiga heal tasemel ja neid on keeruline otse rünnata. Seega analüüsitakse ründe planeerimisel väliseid teenusepakkujaid, kelle süsteemide kaudu õnnestuks seatud pahaloomulised eesmärgid saavutada.

Kolmandaks on potentsiaalselt võimalik saavutada tarneahelarünnakuga palju suuremat mõju võrreldes sellega, kui rünnata sihtmärki otse. Näiteks oleks võimalik tarneahelarünnakuga krüpteerida lisaks teenusepakkuja süsteemidele ka klientide süsteemid. See tekitab ründajale palju laiaulatuslikuma mõjupositsiooni, mida tihti sihtmärkide survestamiseks saab ära kasutada. Seega kui ründaja näiteks ohvriga läbirääkimisi peab, siis saab ta viidata, et on krüpteerinud ka mitmete teenusepakkuja klientide süsteemid ning seeläbi mõjutada teenusepakkujat lunaraha maksma.

Kuidas end kaitsta?

1. RIA soovitab organisatsioonidel läbi mõelda, kuidas hallata logisid ja monitoorida oma võrke nii, et sissemurdmise ja muu pahaloomulise tegevuse puhul jääks sellest märk maha. Erinevaid ründeid on keeruline uurida, kui puuduvad logid ja tõestusmaterjal. Logisid soovitame minimaalselt säilitada vähemalt ühe aasta.
2. Jagage erinevaid õiguseid ja ligipääse lähtuvalt vähima õiguse printsiibist. See tähendab, et tuleb kaardistada täpselt, millised õigused ja ligipääsud on kasutajale või programmile töö tegemiseks vajalikud ning anda õiguseid üksnes lähtuvalt sellest (mitte rohkem).
3. Võrk tuleks segmenteerida. Erinevate eesmärkidega teenused ja seadmed peaksid asuma erinevates võrkudes või tsoonides ning nende ligipääsud üksteisele peavad olema piiratud, lähtudes vähima õiguse printsiibist. Soovitame lisainformatsiooni saamiseks tutvuda Eesti infoturbestandardi peatükiga “NET.1.1: Võrgu arhitektuur ja lahendus” siin.
4. Võimalusel veenduge selles, et lepingupartnerite turvaauditid on tehtud ning nendes on kaetud organisatsiooni jaoks olulised valdkonnad. Selle tagamiseks tuleks võimalusel sõlmida leping, milles oleksid eelnimetatud punktid kajastatud.
5. Pöörake tähelepanu tarneahela turvalisusega seotud riskihaldusele: dokumenteerige teenusepakkujad ja määratlege, millised riskid võivad kaasneda kolmanda osapoole tarkvara või riistvara kasutamisega.
6. Määrake toodete ja teenuste turbenõuded ning kajastage need kahepoolses lepingus.
7. Kontrollige, kas lepingus sätestatud küberturbenõuetest peetakse kinni ja tehke kindlaks, kuidas teenusepakkuja intsidente, haavatavusi, turvapaikasid ja turvanõudeid käsitleb.
8. Riskide vähendamiseks soovitame tutvuda Eesti infoturbestandardi (E-ITS) riskihaldusjuhendiga kui ka standardi rakendamisega laiemalt.

Ärigeeniuse uudised sinu postkastis Ärigeeniuse uudiskiri toob sinuni valiku nädala olulisematest äriteemadest, põnevad persoonilood ja ekspertide soovitused.

Liitun