Eesti e-residentsuse programm, mis on maailmas esimene ja seni ainulaadne, sai alguse 1. detsembril aastal 2014. Statistikaameti andmetel on tänaseks juba ligi 10 tegevusaasta jooksul Eesti e-residendiks saanud 113 341 välisriikide kodanikku, kellest 30 813 ehk 27% on loonud ka Eestisse oma ettevõtte.

Pärast innovaatilise programmi loomist hakkas e-residentide arv kiiresti kasvama ja saavutas tipu 2018. aastal, kui ühe aastaga lisandus 20 520 uut e-residenti. Seejärel hakkas uute e-residentide arv langema, jäädes 2020. ja 2021. aastal veidi üle 12 000 ning 2022. ja 2023. aastal alla 11 000. Loodud ettevõtete arv kasvas programmi algusaastatel tasapisi koos uute e-residentide arvuga kuni 2019. aastani, tegi väikese languse 2020. aastal ning on viimastel aastatel saavutanud stabiilsuse umbes 4500 ettevõtte juures aastas.

Kui 2020. ja 2021. aastal mängis näitajate languses arvatavalt rolli pandeemia, mis takistas välisriikide kodanikel Eesti saatkonda digi-ID kättesaamiseks kohale minemist, siis viimastel aastatel on mõju avaldanud ka geopoliitiline olukord. Veel 2021. aastal oli kõige rohkem uusi e-residente pärit Venemaalt ja esiriikide seas oli ka Valgevene, kuid pärast Ukraina sõja puhkemist nende riikide kodanike e-residentsuse esmataotlusi valitsuse otsusega enam ei rahuldata (alates märtsist 2022). Selle tulemusena langes 2022. aastal oluliselt Venemaalt ja Valgevenest lisandunud e-residentide arv ning nende riikide kodakondsusega isikute loodud uute ettevõtete arv on kahanenud nullilähedaseks.

Ärigeeniuse uudised sinu postkastis Ärigeeniuse uudiskiri toob sinuni valiku nädala olulisematest äriteemadest, põnevad persoonilood ja ekspertide soovitused.

Liitun