Puuküürnikud olid, on ja jäävad. Seni, kuni nende vastu ei mõju seaduse- ega politseirohi, tuleb hädas üürileandjatele appi erasektor. Nii on ametlike kanalite abil lahendamatuna tunduv puuküürnike probleem avanud turul veel küllastumata niši, mis annab teenusepakkujatele võimaluse uutmoodi äri teha.

Puuküürnikust on saanud Eesti kinnisvarafolklooris otse kui mõni riukalik müütiline tegelane, kellega annab küll võitlusse asuda, ent kelle lahingus maha löödud pea asemele kasvab legendi järgi kiiresti kolm uut. Kuigi iga järgmine üüriseaduse muudatus püüab probleemi sammhaaval lahendada, jääb klammerduvast rentnikust lahti saamine tihtipeale siiski vaid omaniku mureks. 

Hirmulugusid puuküürnikest pole vaja kaugelt otsida. Paremal juhul on tegu lihtsalt kitsikusse sattunud inimestega, kes korterist koristamata ja võlgadega lõpuks lahkuvad, halvemate näidete puhul käivitub Kadi Viljaku stsenaarium või mitmest “Võsareporteri” episoodist tuttav stseen vägivaldsest rentnikust, kes ei lase omanikul enam üle ukselävegi astuda. Nii ei olegi üürileandjatel lepingule alla kirjutades seni muud üle jäänud, kui usaldada protsessi, poolpimesi ja riskides.

Ärigeeniuse uudised sinu postkastis Ärigeeniuse uudiskiri toob sinuni valiku nädala olulisematest äriteemadest, põnevad persoonilood ja ekspertide soovitused.

Liitun