Kaubaalustega oleme ühel või teisel moel kokku puutunud kõik, kuid kui paljud oskavad eristada ühte teisest? Kas teadsid, et iga kaubaalus pole kohe EUR ehk euroalus? Või et ainuüksi markeeringud ei muuda kuidagi kaubaaluse olemust ega tõsta selle väärtust? Et üldtuntud templite EUR ja EPAL taga on tegelikult väga range kvaliteedikontroll?

Miks seda kõike vaja on ning kuidas kaubaalustega mitte petta saada, räägib Eesti ainsa litsentseeritud EPAL kaubaaluste parandaja Metrosystem OÜ müügijuht Villem Massur.

Puidust kaubaalused on tänapäevaste tarneahelate lahutamatu osa. Need on keskkonnasõbralikud, vastupidavad, töökindlad, lihtsasti parandatavad. Ringluses on neid miljardeid (ainuüksi USA-s üle kahe miljardi), ent sugugi mitte kõik ei vasta standarditele, mida Euroopas enamasti nõutakse.

Kõige laialdasemalt kasutatavaid ja rahva seas euroalustena tuntud EUR/EPAL kaubaaluseid on ringluses ligikaudu 625 miljonit. Need peavad vastama kindlatele nõuetele ning toota ja parandada tohivad neid ainult vastavat litsentsi omavad ettevõtted.

“Kes asjast palju ei tea, võibki arvata, et iga kaubaalus on euroalus ja vastupidi. Tegelikult see nii pole – EUR/EPAL alust eristab lihtsalt kokku klopsitud puitrestist mitmetele standarditele ja regulatsioonidele vastav konstruktsioon ja sellega käib kaasas range ja süstemaatiline kvaliteedikontroll,” sõnab Villem.

Kaubaalusel ja kaubaalusel on vahe 

Mis vahet sel siis on, kuidas alust on parandatud ja mis pikkusega naelad sellesse löödi? Kui ehitad omale terrassimööblit, siis ega väga olegi.

Rahvusvaheline kaubavedu ja automatiseeritud tootmis- ja laoprotsessid seavad aga kaubaalustele üsna kõrged nõudmised. Vastavalt EPAL kaubaaluste ringlussüsteemile ei oma tähtsust nende päritolumaa. Kohaldatakse ainult nõuet, et need peavad vastama ühtsetele, rahvusvahelistele standarditele.

Paigas on puiduliigid, millest EPAL kaubaaluseid toota ja millega hiljem ka parandada tohib. Kui suur võib olla oksakoht. Mitut ja millises suuruses naela peab kasutama. On arvutatud välja, kui suurt jõudu peab rakendama, et nael kuubikust välja tõmmata. Kõik nimetatu peab kokkuvõttes tagama EPAL kaubaaluse kandevõime ja jäikuse.

Piraattoote puhul pole aga aimugi, millist materjali või milliseid naelu on kasutatud ja seetõttu on kaubaaluse tegelik kandevõime teadmata. Kui piraatalus kauba või teiste kaubaaluste raskuse all puruneb, saavad paremal juhul kannatada tooted, mida parasjagu transporditakse või ladustatakse, kehvemal juhul aga töötajad.

EPAL-i standardite järgimist valvab üle maailma hinnatud kvaliteedikontrolli ettevõte Bureau Veritas. Nemad kontrollivad, et kõik EPAL-i litsentsiga tootmis- ja parandustööd toimuks 100% vastavuses kehtestatud standarditele. Tagamaks erapooletust töötab Bureau Veritas EPAL-ist sõltumatult ja igakuised auditid toimuvad ette teatamata. See tagab kvaliteedikontrolli maksimaalse võimaliku tõhususe.

Eestis on EPAL-i ehk Euroopa Kaubaaluste Assotsiatsiooni litsents ainult Metrosystemil. See tähendab, et Tallinna külje all tegutsev Metrosystem OÜ on ainus ettevõtte Eestis, kelle pakutavate EPAL kaubaaluste kvaliteeti ja standarditele vastavust päriselt kontrollitakse.

Eestis äritakse Ida-Euroopa kombel piraatalustega

Eestis on piraataluste turg küllalt aktiivne ja sageli on see ettevõtete teadlik valik – kahjuks. Suures osas ostavad katkiseid EUR/EPAL aluseid kokku ettevõtted, kes avalikult deklareerivad, et nemad neid ei paranda. Päriselu on paraku selline, et need parandatakse ikkagi käepäraste materjalidega ja müüakse vähemteadlikule või siis vähemhoolivale kliendile edasi. “Selliste kaubaaluste kvaliteet jääb aga kaugele tehnilistes regulatsioonides sätestatust ja sõna otseses mõttes solgivad need turgu,” räägib Metrosystemi müügijuht.

Villemi sõnul ei teadvusta ettevõtted, et selliste kaubaaluste kasutamisega ei rikuta mitte ainult kaubamärgi- ja konkurentsiseadusi, vaid tekitatakse kahju nii iseendale (mainekahju), oma klientidele, partneritele kui ka teistele turuosalistele, kes sellised kaubaalused koos kaubaga saavad. Sealjuures ei ole piraatalus originaalist sugugi nii väga palju odavam.

Enam kui 60 aastat tagasi loodud ringlussüsteem toetub paljuski ettevõtjate aususele ja usaldusele, mida siis osa seltskonnast ikkagi kuritarvitada püüab. Varem või hiljem tuleb Eestil oma Ida-Euroopa taak maha raputada ning seada esikohale ühised huvid: kvaliteet ja ohutus.

Litsents on tasuline, aga seda väärt

Tegemist ei ole mingisuguse elitaarse klubiga. Iga soovija saab omale litsentsi teha. Protsess EPAL-i litsentsi hankimiseks on küll tasuline, ent mitte liialt kallis. “Eelkõige peab siis edaspidi tellima kõik materjalid litsentseeritud tootjatelt. Andma loa igakuisteks ette teatamata audititeks ehk siis inspektor võib ette teatamata, suvalisel ajahetkel astuda lattu või tootmisesse ja kontrollida, millega tegeletakse,” selgitab Metrosystemi müügijuht. Lihtsalt öeldes peab pakkuma seda kvaliteeti, mida EPAL kaubaaluselt oodatakse. Litsentsiga kaasneb ka aruandluskohustus ning iga toodetud või parandatud aluse eest peab kaubamärgiomanikule teatud tasu maksma.

Ettevõtte seisukohalt võib litsents kõlada tüütu kohustusena, kliendile tagab see aga kontrollitud kvaliteedi ja võimaluse muretult rahvusvahelist äri ajada. Kuigi Eestis on see maailm alles lapsekingades (üks litsents, võrrelduna näiteks Lätiga, kus on viis, ja Leeduga, kus on kaheksa EPAL-i litsentsi), on EPAL-i litsents oluline ettevõtetele, kes tahavad oma kaupa turvaliselt ladustada ja transportida.

Õiget EUR/EPAL alust on lihtne ära tunda

Kuidas siis õiget EPAL alust piraattootest eristada? Tegelikult pole see üldse nii keeruline, isegi kui kaubaalustega igapäevaselt või tööalaselt kokku ei puutu.

EPAL alusel on selgelt äratuntav konstruktsioon ja markeeringud. Need ei ole kunagi värvitud, märjad ega liialt määrdunud. Lisaks markeeringutele nurgakuubikutel on EPAL kaubaaluste keskmistele kuubikutele põletatud numbrikombinatsioonid, mille järgi on võimalik tuvastada, milline ettevõte ja millal selle kaubaaluse on tootnud. Ka on keskmine kuubik alati markeeritud kvaliteediklambriga või peale parandamist parandusnaelaga, millele on pressitud riigitähis ja parandaja litsentsinumber. Nüansse, mida jälgida, on veel – näiteks on EPAL kaubaaluste tootmiseks ja parandamiseks kasutatavate naelte pead markeeritud tähekombinatsioonidega, mille järgi saab aru, millise tootja millises mõõdus nael see on.

Vähemtähtis ei ole ka keskkonnaaspekt. Kui ringlussüsteem toimib nii nagu peab, on selle jalajälg loodusele suhteliselt väike. Standardsed kaubaalused on üle maailma vabalt vahetatavad, litsentseeritud parandajad hoolitsevad nende eluea pikendamise eest, seega väheneb vajadus uue tooraine järele. Niisiis ei ole oluline ainult see, kus alus toodeti, vaid ka see, kus ja kuidas seda parandatud on.

Kokkuvõttes aitab litsentseeritud toode ära hoida peavalu, mis kaasneb suvalisest kohast hangitud kaubaaluse kasutamisega. Piraattoode pole piisavalt palju odavam, et riskida kauba kahjustamise, tööõnnetuste ja mainekahjuga. EPAL märgistust ei kasutata lihtsalt moe pärast, vaid see tagab kvaliteedi ja päeva lõpuks südamerahu.