Juba 5. märtsil hakkavad sajad tuhanded Eesti kodanikud valima parlamenti. Poliitikutel on käes valimisperioodi pingelisim aeg, mil selgub tõde ehk kes on populaarseim ilma peal. Norstati projektijuht Sigrid Vilt räägib intervjuus, mis mõjutab erakondade reitinguid, ja avaldab, millist rolli mängivad populaarsuse edetabelis skandaalid.
Kohe hakkame jälle riigikogu valima. Kui suur on Norstati kogemus erakondade reitingute mõõtmises ja inimeste meelsuse kaardistamises?
Alustasime mais 2018. See oli enne eelmisi riigikogu valimisi 2019. aastal. Kuna Norstatil ei olnud enne seda poliituuringutega Eestis peaaegu üldse kokkupuudet, siis oli see pigem selline pilootprojekt, et näha, millises mahus me üldse jõuaksime seda teha ja mis meetodeid kasutada. Sellise uuringu sooviga tuli meie juurde Ühiskonnauuringute Instituut, kes on erakondade iganädalaste reitingute tellija.
Mis pilootprojektist välja koorus?
Esialgu oli tegemist ainult telefoniintervjuude teel kogutud vastustega, kuid kuna kiirus on samuti väga oluline tegur, siis lisasime veebimeetodi üsna pea juurde. Praegu on veebis vastajaid umbes veerand, esialgu katsetasime ka suuremate veebimeetodi osakaaludega.
Nagu ikka, oli ka meil alguses palju katsetamist ning kaootilisust; esialgu oldi meie tulemuste osas ka skeptilised ning ega keegi neid avaldama väga ei kippunud. Esialgne skeptilisus oli muidugi mõistetav ning selle võrra teeb täna veelgi suuremat heameelt, et meie tulemusi jälgitakse ning võetakse arvesse päris palju.
2019. aasta valimised olid pühapäeval nagu ikka ja kui tulemused öösel selgusid, tuli välja, et olime oma prognooside täpsuses maailmarekordi tasemel: valimistulemuste vahe oli vaid 0,9 protsenti.
See tähendab siis, et Norstati küsitluse tulemused panid põhimõtteliselt paika
riigikogu ja ka valitsuse koosseisu?
No valitsust mitte, sest tol korral läks nii. (Muigab). Aga me oleksime saanud arvutada selle põhjal riigikogu ja valitsuskohtade arvu küll.
Kui tihti tehakse erakondade reitingute küsitlusi, kas kord kuus või nädalas või
isegi veel sagedamini?
Kui me koos kliendiga erakondade reitingute mõõtmist alustasime, siis oli mõte, et tegemist võiks olla justkui iganädalase ilmateatega. Ja nii me siis teeme iga nädal küsitluse tuhande vastaja seas ning jälgime, et valim oleks Eesti elanikkonna suhtes esinduslik.
Kolmapäeviti avaldatavad tulemused põhinevad viimase nelja jooksva nädala kumuleeritud andmetel. Sellega püüame välistada võimalikud kõikumised ja juhuslikkuse, mis nädalate lõikes võivad sisse tulla.
Võrdlesite reitingute tegemist ilmateatega. Kui ilm võib mõnikord olla väga heitlik,
siis kuidas poliitreitingutega on? Millest seal “ilm” sõltub? Kas Toompea võimumängud omavad siin mingisugust rolli?
Ma olen üritanud seda jälgida, kas mingitel skandaalidel või sündmustel on mõju konkreetselt nädala reitingule, ja seni ei ole ma suutnud tuvastada, et mingile erakonnale tuleks kindel kukkumine või kindel tõus.
Ma ei tea, kas see tuleb kuidagi hilinemisega või avaldab mõju pikemas plaanis, aga näppu ei ole õnnestunud peale panna, et nüüd toimus selline sündmus ja kohe on tulemustes näha konkreetseid liikumisi.
Aga mis mõjutab seda, et ühel hetkel on populaarne näiteks Reformierakond ja teisel EKRE?
Analüüsi pool meie koostöös on Ühiskonnauuringute Instituudi, täpsemalt Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teaduri Martin Mölderi käes. Martin kommenteerib ka meie nädalatulemusi ning on pressiteadetes aeg-ajalt välja toonud, kas ja kuidas arvamused kujunevad näiteks kitsamate sotsiaaldemograafiliste või muude gruppide lõikes, ning on püüdnud luua seoseid poliitmaastikul toimuvaga.
Kas valimiste perioodil on inimeste vastustest märgata ka kõrgendatud huvi poliitika vastu?
Ma ütleks, et natuke on. Viimastel nädalatel on pisut tõusnud eelistusega vastajate osakaal. See tähendab siis seda, et me küsime, kas inimene üldse plaanib valima minna. Kui meil oli vahepeal eelistustega inimeste arv väga madal, jäi sinna 52–55 protsendi juurde, siis viimasel ajal on nende inimeste arv, kes ütlevad, mis erakonda nad valima lähevad, tõusnud 65 protsendini.
Kas inimeste meelsus on erakondade reitingu küsitluses kuidagi teistsugune kui näiteks mõne teise teema puhul, millega seoses helistatakse. Kuivõrd see teema valijatele korda läheb?
Vastajaid on väga erinevaid. Erakondade reitingute puhul on neid, kes hakkavad oma meelsust intervjueerijatele pikalt selgitama, mõni saab lausa kurjaks ning ärritub, kuna on teatud erakondade suhtes väga negatiivselt meelestatud. Sellisel juhul on kaks varianti, kas me suudame vastajat siiski veenda oma eelistust andma või oleme sunnitud kõne viisakalt lõpetama.
Samas on ka toredaid näiteid, kus inimesed on lausa oodanud, et millal nemad saavad vastata. Kui siis lõpuks neile helistame, kostub esmalt vastuseks: “Jess, ma kogu aeg ootan, et helistaksite, et oma eelistus ka öelda!” Nemad on olnud väga õnnelikud.
Eelmiste riigikogu valimiste ajal panite tulemustega üsna täppi. Aga te pole ainukesed, kes teevad poliituuringut. Kas te olete võrrelnud, millised on erinevused, või kas on üldse erinevusi teie ja teiste uuringufirmade samateemaliste küsitluste juures?
Praegu mõõdavad erakondade populaarsust kõik suuremad uuringufirmad, kuid igaühel on siiski teatav omapära. Norstatis kasutame näiteks rohkem telefoniintervjuusid kui minu teada teised tegijad. Samuti on erinevused küsitluste läbiviimise aegades, aga ka näiteks valimite suuruses. Suures pildis on kõigi mõõtjate tulemused siiski sarnased, erinevused on juba detailides, kui täpsemalt andmete sisse vaadata ja analüüsida.
Te mainisite ennist, et mingi protsent on neid, kellele te helistate, ja mingi protsent neid, kes vastavad interneti teel. Seda viimast kasutate, sest telefoniküsitluste kulud on suured. Aga miks ei võiks minnagi puhtalt internetis vastamise peale üle?
Sada protsenti valimisealistest kodanikest ei kasuta internetti. See puudutab siis vanusegruppi 64+, kus meil on olnud ka 102-aastaseid vastajaid. Kuigi Eesti on hästi digitaliseeritud riik, me kõigini täna veebi teel siiski ei jõua. Samuti oleme näinud, et need vanemaealised, kes veebis vastavad, on veidi teistsuguse vaate ja väärtustega kui need, keda veebis kindlasti ei taba. Et püüda saada võimalikult õige pilt sellest, mida Eesti elanikud või valimiste puhul kodanikud arvavad, tuleks täna siiski kasutada ka telefoniintervjuusid.
Kuulge, Teid kuulates tekib mul arusaam, et Norstat teab juba praegu, kes valimised märtsis võidab. On see nii?
No sinna on veel natuke maad minna. (Naerab.) Praegu läks käima uus küsitlus ehk lõplik tõde meie jaoks selgub kolmandal märtsil.
Vaadates ajalugu, siis neljatuhandeses valimis tulemused kardinaalselt kümnete protsentide raames kindlasti ei muutu. Ilmselt jääb see sinna meie praegu viimati avaldatud tulemuste lähedale.
Üks tegur, mis võib valimistulemusi üsna viimase päevani mõjutada, on reklaamitegevus. Erinevalt varasematest aastatest on sellest aastast lubatud näiteks taas välireklaami levitada valimispäevani, see võib tulemusi mõnevõrra rohkem mõjutada kui näiteks neli aastat tagasi, mil välikampaaniad olid enam kui kuu aega enne valimisi keelatud ja erakondade reklaamtegevus selle võrra nõrgem.
