Ei ole palju aksessuaare, mis oleksid nii ikoonilised ja tähenduslikud, kui seda on käekellad. Käekellad on olnud asendamatuteks kaaslaseks, kui inimene on vallutanud maailma kõrgemaid mäetippe ja sügavamaid ookeane, püüdnud taevalaotusi ning astunud kuule.

Käekell võib jutustada lugusid eelmistest põlvkondadest paremini, kui ükskõik milline ese, sest on olnud kellegi igapäevaseks ja lähedaseks kaaslaseks palju eluaastaid. Lood perekonnast, armastusest, saavutustest, rikkusest, olulistest elusündmustest – kõike seda võib meile rääkida käekell.

Praeguses nutimaailmas võiks muidugi küsida, miks üldse käekell, sest kella üheks põhifunktsiooniks on ju aja näitamine ja olgem ausad, nutiseade on nagunii kogu aeg käepärast ja aega näitab see ju täpselt. Tänu sellele on paljud meist ka kellakandmise unustanud või pole oma teed sellesse köitvasse maailma veel leidnudki. Ehk on siis hea aeg see lugu üle vaadata, soovitab artiklis Goldtime’i kellaekspert Rassel Illak.

Käekella saamislugu

Käekella saamislugu peetakse omamoodi müsteeriumiks. Mehaaniline kell on õrn instrument, mis koosneb paljudest väiksesse ruumi paigutatud, omavahel koostööd tegevatest osakestest –mehhanismist, mis on ääretult tundlik kõikvõimalikele tema täpsust mõjutavatele välistele teguritele.

Sajandeid veetsid kellad oma elu võrdlemisi turvaliselt härrasmeeste taskutes, kaitstuna väliste ohtude eest, ja oleks võinud ju arvata, et sinna need ka turvaliselt jäävad. Siiski leidsid need delikaatsed instrumendid 20. sajandi alguses tee miljonite inimeste taskutest miljonitele randmetele, mis on pidevas liikumises ning millele kinnitatud ajanäitaja on oluliselt vastuvõtlikum välistele ohtudele.

Peamiseks põhjuseks oli Esimene maailmasõda. Lahingutegevuses osutus taskukell täiesti ebapraktiliseks nind see tuli panna kuskile, kus aega oleks võimalik efektiivselt ja kaaslastega koordineeritult jälgida. Taskukellad kinnitati nahktaskuste ja -rihmadega randmetele. Ülejäänu on juba ajalugu.

Šveitslane või moekell?

Praegu jagatakse kellamaailm sageli jämedalt kaheks – Šveitsi “SWISS MADE” käekellad ja moekellad. Ei ole ebaharilik isegi nende kahe vastandamine.

Šveitsi kella austajate seas kohtab ka teatavat snobismi, mis algajale kellahuvilisele võib ehmatavana mõjuda, millest ei tasu aga end heidutada lasta. Moekell võib küll ajas kiiremini vananeda, aga on suures pildis kättesaadavam, mängulisem ja emotsionaalsem valik ning seeläbi ka hea koht, mille kaudu kellamaailma siseneda.

“SWISS MADE” on geograafiline ja kvaliteedimärgis nagu näiteks veinimaailma appellatsioonid, mis tagavad meile mingi piirkonna kvaliteedi. Seega saades “SWISS MADE”-käekella omanikuks, võime me kindlad olla, et saame endale midagi kvaliteetset ja seega kauakestvat. Seepärast räägitakse Šveitsi käekellast ka kui investeeringust, mille väärtus võib ajas aina kasvada.

Lisaks on Šveitsi ja moekella maailmast eraldiseisev Jaapan, kust pärit brändid Seiko ja Casio on vaieldamatult ühed legendaarsemad maailmas. Casio Vintage’i elektroonilised kellad on ilmselt olnud paljude kellakandjate üheks esimeseks käekellaks ning on ka praegu noorte kellakandjate seas üks populaarsema bränd.

Trendituuled

Trendid on igal pool ja trendidest ei ole puudutamata ka traditsioone hindav Šveitsi kellamaailm, moekelladest rääkimata. See on ka üks mõnus ja lihtne viis kellamaailmale esmakordselt läheneda ja leida käele uus lemmik. Märksõnu on siin kolm – suurus, vorm ja värv.

Kui mõtleme tagasi viimasele paarikümnele aastale, siis eriti meestele mõeldud käekellad on olnud mõõtmetelt üsna uhkeldavad. Viimastel aastatel on aga kellabrändid hakanud aina enam vaatama tagasi oma pärandile ning see on ka üks põhjus, miks näeme uutes kollektsioonides aina enam kellaloo kuldajastule omasemate mõõtudega käekellasid.

Kui viimased paar aastakümmet pole alla 40 mm korpuse läbimõõduga käekella meeste kellaks peetudki, siis nüüd liigutakse taas väiksemate mõõtude juurde, mis sobivad nii meestele kui ka naistele. Eesti mehel võtab ilmselt 38 mm mõõduga harjumine aega, aga meenutagem üht ikooni – esimene meeste 20. sajandi alguse Cartier’ Tank oli mõõdus 23×30,5 mm. See legendaarne kell, mis on kindlasti üks kelladisaini tippteoseid, mõjutab ka praegu tugevalt üht kella vormi puudutavat trendi – kandiline korpuse kuju on ümara kõrval taas stiilselt tagasi.

Kui üheks klassikalisemaks ja ajatumaks sihverplaadivärviks võib pidada sinist, siis viimase paari aasta nii-öelda uueks siniseks on roheline, mis sümboliseerib muuhulgas uut algust ja kasvamist. Lisaks leiame uutest kollektsioonidest nn Tiffany-sinist ja jääsinist. Eriti jahutavalt ja luksuslikult mõjuvad need toonid päikeselisel suvepäeval – seda nii naiste kui meeste randmetel.

Sinu aeg leida uus lugu

Turbulentsed viimased aastad maailmas on pannud inimesed uuesti hindama kauakestvat kvaliteeti ja traditsioone. Taas loeme paberkandjal raamatuid, naudime kvaliteetaega, kuulates muusikat vinüülidelt, avastame nišiparfümeeria kunstilist kõrgmeisterlikkust. Nii leiame järjest enam tee tagasi ka klassikalise käekella juurde, mis saab meie huvitavat lugu rääkida tulevastele põlvedele. Ja kui see veel nii ei ole, siis just nüüd on suurepärane aeg astuda samm mitmekülgsesse käekellamaailma ja aidata sel jutustada oma põnevaid lugusid.

Kvaliteetseima valiku käekellasid leiad Eesti suurimast juveelide- ja kellakaupluste ketist Goldtime ja e-poest goldtime.ee.