Suvepuhkused on peagi läbi ning sügis koputab uksele. Nii mõnegi jaoks võib see tuua kaasa kiirema elutempo ning väljakutsed töökeskkonnas. Tihe eluperiood võib aga tähendada seda, et enesehool kipub tagaplaanile jääma. Niisiis võetakse seekordses Tervisekassa taskuhäälingu episoodis fookusesse vaimse tervise olulisus töökohal, vaadeldes seda nii töötaja kui tööandja vaatenurgast.
Sel korral on saates külas kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa ning Eesti Raudtee personalispetsialist ja vaimse tervise saadik Katrin Mahla. Üheskoos arutletakse, millised töökeskkonna väljakutsed võivad mõjutada vaimset heaolu ja kui sageli puututakse kokku vaimse tervisega seotud stigmadega.
Vahetame mõtteid selle kohta, miks võiks olla ettevõtte juhile oluliseks südameasjaks vaimse tervise kultuuri edendamine organisatsioonis. Samuti jagame praktilisi nõuandeid, kuidas saab igaüks ise enda vaimset tervist hoida. Eesti Raudtee vaimse tervise saadiku rollis olev Katrin Mahla soovitab enda hoidmiseks pingelisemal perioodil vajadusel planeerida igasse päeva 20-30 muretsemise minutit. „Planeeridki endale päevas kindla aja, et sel ajal muretsed antud mure enda jaoks ära ning seejärel saad keskenduda taas teistele asjadele,“ ütleb Mahla.
Episoodis arutletakse ka selle üle, kuidas hinnata vaimse tervise hetkeseisu oma töökeskkonnas ning milliseid samme astuda vaimse heaolu toetamiseks. Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa usub, et tulemusteni jõudmise ja ressursside efektiivsema kasutamise eesmärgil on väga tähtis läbimõeldud plaan ja tegevuskava.
Peaasi.ee kodulehelt leiab eraldi tööandjatele suunatud lehe, kus tööriistadena on olemas nii tasuta teste, kriisiplaane kui ka tegevuskava põhi, mille alusel saab enda organisatsiooni hetkeseisu analüüsida. Lisaks on hetkel avatud ka vaimset tervist toetava organisatsiooni märgise taotlemine, mis annab ettevõttele võimaluse oma panust analüüsida ning ka väljaspoole kommunikeerida.
Saadet juhib Epp Kõuhkna, Tervisekassa tervisekommunikatsiooni osakonnast.
