Kliimamuutusi kogeb igaüks meist, teeme ka vastavaid kohandusi oma elus. Kuuleme palju ÜRO säästva arengu eesmärkidest ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkidest. Enamasti tegutseme siiski veel olukordadele reageerides, mitte kliimateadlikult ja proaktiivselt.

Paraku on Eesti elanike huvi keskkonnateemade vastu vähenenud. (Vaata lähemalt Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringust SIIT.) Miks ja mida teha, et olukord hakkaks paremuse poole liikuma, saab õppida Tallinna Ülikooli (TLÜ) rohepöörde juhtimise mikrokraadiprogrammis. Sellest annab artiklis ülevaate Katrin Männik, kes on nimetatud mikrokraadiprogrammi arendaja ja TLÜ jätkusuutliku hariduse külalisteadur ning keskkonnamuutustega kohanemise ja selle mõjude leevendamise klastri KEKO koostööjuht.

Paika sättimist vajab üsna kirju pusle

Kestlikud lähenemised tungivad inimeste ja organisatsioonide igapäevaellu. Seejuures on sisuline pool veel paljudele arusaamatu – miks ja mida teha, et olukord hakkaks paremuse poole liikuma. Kliimateadlikul inimesel ja kestlikkuse printsiipe järgival organisatsioonil on eelis. Organisatsioonides on jätkusuutlikust strateegiast saamas ettevõtte äristrateegia põhiosa. Suured ettevõtted peavad alates 2024. aastast tegema kestlikkusaruandlust. See puudutab eri tasandi juhtimist ja kõiki töötajaid. 

Kestlikkusega käib kaasas kirju sõnapusle: rohepööre, jätkusuutlik, keskkonnasäästlik, vastutustundlik, tasaareng… Teatud mõttes on tegemist teisenemisega oma eri otsustes. See pakett vajab aega, oskusi ja teadmisi lahtimõtestamiseks oma käitumises ja tegevustes, sisulist mõistmist ning eesmärgistatud tegevusi. Oluliseks eeliseks on teaduspõhine lähenemine.   

Sellest sügisest stardib Tallinna Ülikoolis rohepöörde juhtimise mikrokraadiprogrammi (16 EAP) 3. lend. Kahes esimeses lennus on mikrokraadiprogrammi läbinud 60 juhti ja eksperti nii era- kui ka avalikust sektorist. Programmi eesmärk on, et õppijad omandaksid akadeemilised teadmised ja oskused ning praktilised tööriistad, mis tagaksid sujuva kestliku arengu nii indiviidi kui ka organisatsiooni tasandil, samal ajal ümbritsevat konteksti, sh kliimaeesmärke, mõistes. 

Terviklikud teadmised

Programm on kuue omavahel lõimuva ainekursusega tervik. Läbitavad kursused on järgmised:

• keskkond, ühiskond ja innovatsioon,
• keskkonnajuhtimissüsteem ja -mõjude hindamine,
• jätkusuutliku strateegia loomine ja juhtimine,
• keskkonnakäitumine ja -kommunikatsioon,
• jätkusuutlik toote- ja teenusearendus,
• muutuste psühholoogia.

Õppija omandab teadmised keskkonnamuutuste põhjustest ja olemusest, jätkusuutlikkuse põhimõtetest, kliima- ja innovatsioonieesmärkidest ning seotud poliitikatest. Programmi läbinu oskab seostada Euroopa Liidu jätkusuutlikkuse regulatsioone strateegilise juhtimisega, mõistab kompleksseid keskkonna, majanduse ja sotsiaalseid süsteeme hõlmavaid väljakutseid ning teab, kuidas neid vastutustundlikus organisatsioonis lahendada.

Programmi lõpetanu teab, mis on keskkonnajuhtimise roll organisatsiooni juhtimissüsteemis. Ta teab ja oskab rakendada kestliku toote või teenuse väljatöötamise põhimõtteid, kasutades disainmõtlemise meetodeid. Indiviidina saab õppija teadlikuks muutuste psühholoogia juurprobleemidest ja oskab rakendada vastavaid võtteid nii enda kui ka meeskondlike pingutuste elluviimiseks kestliku arengu toetamisel. Mikrokraadiga spetsialistist saab keskkonnateadlik käituja, kuna ta on omandanud keskkonnakommunikatsiooni põhitõed. 

Programmi on kaasatud kaheksa õppejõudu Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Eesti Kunstiakadeemiast, samuti jätkusuutliku arenguga tegelevaid eksperte ettevõtetest ja riigisektorist. 

Programm viiakse läbi täiendusõppena. Tegemist on paindliku õppega kahe semestri jooksul, kus loengud ja seminarid toimuvad nii kontaktõppena kui ka virtuaalselt, lisaks tuleb teha iseseisvaid ja meeskondlikke ülesandeid. Soovitatav on õppe käigus lahendada kestliku arengu kontekstis oma või loodava organisatsiooni sõlmküsimusi.

Õppekava on arendatud õppejõudude ja õppijate koostööna

Õppijal on alati olnud võimalus anda tagasisidet, mida on kasutatud programmi edasiarendamiseks. Seega saab öelda, et algav programm on sündinud õppijate ja õppejõudude koostöös. Programmi õppejõud on kursis kõikide ainesisudega, õppe eel ja vältel konsulteeritakse omavahel. Valdkond ise on pidevas muutumises, mis seab mikrokraadiprogrammi ajakohasusele suured nõuded.

Õppijad on tagasisides pidanud väärtuslikuks, et programm on terviklik. Üks õppija kirjeldas oma eesmärgi täitumist öeldes, et tahtis rohepöördest aru saada ja nüüd orienteerub selles, seega sai eesmärk täidetud.

Teine õppija avaldas järgmise mõtte: “Oluline, mis kõlama jäi, et see on mitmetahuline igapäevaselt arenev uus viis, kuidas inimtegevust juhtida ja hinnata, ning seetõttu ei ole siin praegu veel lõplikke vastuseid, vaid on suund, mida valida.”

Kolmas õppija kirjeldas õpet ja endaga toimunud muutust nii: “Mõtestasin läbi enda hobitegevuse keskkonnajälje ja tegin vastavad muudatused. Loengud olid kõik väga informatiivsed ja silmiavavad. Jätkusuutliku strateegia aine pani mõtlema, kui oluline on juhi roll muutuste (sh rohepöörde) läbiviimisel ja kui palju võib valesti minna.”

Neljas õppija andis tagasisidet: “Jätkusuutliku strateegia loomine oli väga kasulik loeng ja sai palju tööriistu, kuidas oma asutuses seda teha. Samuti oli kommunikatsiooniloeng väga silmiavardav ja kasulik. Loengud olid äärmiselt mõtlemapanevad ja korralik äratuskell, mille võiks iga inimene saada. Peamine mõte – mida mina teen teisiti?”

Viies õppija tõdes, et grupitööd eri kursuste lõputöödena toimisid hästi, tekitasid diskussioone ja kinnitasid õpitut praktiliste ülesannete abil.

Õppijate poolt tunnustatud professor Jaanus Terasmaa on kahel aastal viinud läbi küsitluse õppijate keskkonnateadlikkusest. Aluseks on “Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu” metoodika. Üldiselt iseloomustab kahe esimese lennu õppijaid Eesti keskmisest suurem keskkonnateadlikkus, seda eriti järgmistes näitajates: ostab öko-, mahe- või ausa kaubanduse märgisega toidukaupu, ökomärgisega rõivaid, puhastusvahendeid jne, on teadlikult vähendanud oma tarbitavate kaupade ja teenuste hulka, väldib ülepakendatud toodete ostmist, on juhtinud teiste tähelepanu keskkonnahoiu vajalikkusele. Õppijad on selgelt pööramas rohkem tähelepanu jäätmete sorteerimisele ning toodete ja teenuste pikemale elueale. 

Tule, õpi ja räägi kaasa kestlikus arengus! Omandad uusi teadmisi ja leiad kaasamõtlejaid, saad läbi mängida praktilisi lahendusi, mida seejärel töös kasutada. 

Rohepöörde mikrokraadiprogrammiga saad tutvuda ja ennast registreerida Tallinna Ülikooli veebilehel SIIN.

TLÜ mikrokraadiprogrammidest saad lähemalt lugeda SIIT.