Logistikaekspert: logistika ei ole piisavalt digitaliseeritud ning sõltuvus inimestest on liiga suur

Logistika ei ole tänasel päeval piisavalt digitaliseeritud ning inimestest sõltuvus on liiga suur.Foto: Shutterstock

Logistika on valdkond, kus muudatusi ja arenguid oodatakse juba ammu pikisilmi. Tulenevalt sektori keerulisest ülesehitusest ja valdkonnas valitsevast segadusest on väga palju logistikaga seotud infovahetust jäänud täna endiselt e-kirjadesse ning on arvestades praeguse aja tehnoloogilist võimekust väga aeglane. Missugused on peamised probleemid logistikas ning kuidas neid leevendada, arutlevad MyDello arendusjuht Siimu Kaas ning kliendikogemuse juht Peeter Vahar.

Suurim probleem on tööjõupuudus

MyDello logistikaplatvormi arendusjuhi Siimu Kaasi sõnul on suurimaks probleemiks logistika valdkonnas praegu tööjõupuudus. “Väga keeruline on leida inimesi sobivatele positsioonidele, mis omakorda tekitab lisastressi nendele inimestele, kes peavad puuduolevaid töökäsi katma,” selgitab Kaas. Lisaks infovahetuse eest vastutavate spetsialistele on väga suur valupunkt ka personali osas, kelle ülesanne on kaupa füüsiliselt käsitleda ja liigutada. Selle koormuse tõttu on vältimatu, et hakkavad tekkima vead ning näiteks ei jõua kaup õigeaegselt terminalidesse. 

See kõik tuleneb Kaasi sõnul sellest, et logistika ei ole piisavalt digitaliseeritud ning inimestest sõltuvus on liiga suur. “Sõltuvus inimtegurist tähendab aga seda, et andmekvaliteet on puudulik,” nendib MyDello arendusjuht. Erinevate riikide ja partnerettevõtete vahel puuduvad infovahetuse integratsioonid, mis omakorda toob kaasa ülemäära palju manuaalseid protsesse.

“See muudab kliendi jaoks kogu logistikateenuse tarbimise protsessi tohutult aeglaseks,” kommenteerib Kaas. Informatsiooni saamine asukoha, hinna või mistahes muu küsimuse kohta võtab liiga kaua aega ning teenuse tellija ei oma selget ülevaadet, kes tema kaubaga toimetab, kus see parasjagu on ja mis on järgmine samm.

MyDello kliendikogemuse juhi Peeter Vahari sõnul illustreerib seda väga hästi näide, kus klient soovib tuua kaubad Aasiast koju uksest ukseni lennutranspordiga ning kogu selles protsessis on globaalselt keskmiselt 15-18 osapoolt, kes peavad omavahel infot vahetama.

“See manuaalse infovahetuse ja koordineerimise lõtk ongi see, mis võimendab turul valitsevat ebaefektiivsust,” toob ta välja ühe kvaliteedi languse põhjuse.

Puuduvad ühtsed standardid

“Logistikas on palju erinevaid tegijaid, kes kõik soovivad tekki enda poole kiskuda,” loetleb Kaas põhjuseid, miks ei ole tööjõupuudust lahendatud digitaalsete vahendite kasutusele võtmisega. Tema sõnul on logistikasektoris investeeringute vajadus teenuste digitaliseerimiseks tohutu, kuid täna puuduvad selle tegemiseks vajalikud ühtsed standardid.

“Jah, on olemas mingisugused rahvusvahelised kokkulepped, kuid sellist ühtset standardit, mille põhjal digitaliseerimist saaks teha, ei ole siiani kokku lepitud,” märgib Kaas.

Euroopa Liit proovib ühtseid standardeid järgneva paari aasta jooksul luua, kuid oma arendustes on keeruline mingitele kindlatele asjadele tugineda. “Kõik võtavadki neid arendusi tehes riske, kuidas olukorda paremaks muuta,” kommenteerib Kaas.

Peeter Vahari sõnul on probleemiks see, et üle maailma on küll erinevaid katusorganisatsioone, kuid puudub üks juhtiv jõud. “See tekitabki killustatuse, sest kuni väikeste tegijateni välja on osapooli väga palju, kellest igaüks üritab teha omamoodi ja endale kasulikult,” selgitab ta.

Puudub ühtne lähenemine, kus kõik osapooled saaksid ühes keeles räägitud. “Andmed on küll sarnased, aga väiksed detailsed erinevused blokivad kohe ära automaatse infovahetuse. Ja selliseid pisierinevusi on väga palju,” rõhutab Vahar.

Näiteks tollikoodid, mille alusel tolliasutused kaupu klassifitseerivad. Need ei ole üle maailma täielikult ühtsed, vaid igas riigis on sees mingisugune erinevus, olgu väiksem või suurem.

Lahendus peitub digitaliseerumises

Logistika valdkonna probleemide lahendamise peamiseks võimaluseks ongi digitaliseerimine. Üks initsiatiiv on Vahari sõnul andmevahetuse automatiseerimine ning andmete normaliseerimine, et neid oleks läbi integratsioonide võimalik läbipaistvalt ja kiirelt vahetada.

Teistpidi peab arenema ka kõik see füüsiline pool. “Autolaadimistrobotite ja kaubakorjamisrobotite tulek on kindlasti trend, kuhu kaubalogistika täna liikumas on,” räägib Siimu Kaas. 

Tänu tootmissektorile on ka robotite hinnatase tulnud oluliselt allapoole, mistõttu on Eestis ka robotite kasutuselevõtt aina kasumlikum projekt. Ühtepidi katavad robotid tööjõulõtku ja teiselt poolt suudab robot teatud töölõikudes olla tunduvalt kuluefektiivsem. 

“Mida enam proovitakse digitaliseerida, seda enam hakatakse välja mõtlema ka ühtseid standardeid,” usub Kaas.

Uued trendid muudavad teenuse odavamaks

Ka Eestis näeb üha rohkem uute trendide pealetulemist. Näiteks pakiautomaadid. “Kõige kallim ahel logistikas on just nn viimase miili kohalevedu, sest sageli pole inimesi lihtsalt kodus ning autojuht keerab ukse ette ainult ühe inimese paki pärast,” selgitab Vahar. Seni kuni pakk on suures veokis või kaubalennukis, on tema kulu väga väike, sest jaguneb ära paljude klientide vahel. Aga kui üks kalli töötasuga inimene tegeleb ühe inimese asjaga, siis see ongi kõige suurem kulu.

Pakiautomaadid on seda probleemi märgatavalt leevendanud. Nüüd on lisaks pakiautomaatidele tulemas ka autonoomsed kohaleveoautod ning robotid, mida juba aastaid Tallinnas tänavatel on nähtud. Seda kõike tehakse selleks, et vähendada sõltuvust inimesest ja vähendada tarneahelas tekkivat kulu.

Tarbimisharjumused on visad muutuma

Ühe arengut takistava tegurina saab välja tuua ka tarbijate senised tarbimisharjumused. “Kliendid on harjunud e-maile saatma ja ootama. Nad ei oskagi nõuda kiiret vastust ja kohest ülevaadet,” selgitab Siimu Kaas.

Lisaks tabab uue teenuse turuletulekuga klienti ka usaldusprobleem. “Kuivõrd usaldusväärne saab olla selline lahendus, kui kogu aeg on räägitud, et seda on võimatu teha?” toob Kaas välja hirmu, mis võib kliente tabada.

Nagu kõikide muudatuste juures, tulebki anda teenusetellijate tarbimisharjumuste muutumiseks aega. “Ka taksoäpi Bolt kasutuselevõtt võttis aega. Vaatamata sellele, et tarkvara oli olemas ja sobivad nutitelefonid olid inimestel olemas, võttis üleminek aega mitu aastat,” nendib Kaas.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Ärigeeniuse uudiskiri toob Sinuni valiku nädala olulisematest äriteemadest, põnevad persoonilood ja ekspertide soovitused. Telli siit!