Luukas Kristjan Ilves heitis kinda: Eestil on võimalus kokku hoida 200 miljonit eurot maksumaksja raha

Luukas Kristjan Ilves kõnelemas Tallinnas toimunud rahvusvahelisel kaubanduse rahastamise konverentsil Tallinn Supply Chain Finance Summit.Foto: SupplierPlus

“Ainuüksi digitaalne allkirjastamine hoiab kokku kaks protsenti Eesti SKP-st,” rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Luukas Kristjan Ilves Tallinnas toimunud rahvusvahelisel kaubanduse rahastamise konverentsil. Kuid Eestil on ruumi veelgi silmapaistvamateks tulemusteks.

Täna on juba 97% arvetest, mille ettevõtted saadavad riigiasutusele, elektroonilised ning olukord on ideaalilähedane. Küll aga ei näita äride omavaheline arveldamine Ilvese sõnul nii häid numbreid – kõigest 30–40% B2B tehingutest on elektroonilised.

Käibekapitali rahastamine peab toimuma reaalajas

Olukorra parandamiseks on võimalus tuua ettevõtete käibekapitali rahastamine reaalaega, mis vähendab ettevõtetele langevat koormust. “SupplierPlusi tehnoloogia abil saab automatiseerida arvete rahastamisega seotud samme nii tarnijate, ostjate kui pankade jaoks. See võimaldab kiiremaid ja soodsamaid rahastuslahendusi,” selgitas SupplierPlus arendusjuht Uve Poom. Liigne käsitsi töötlemine ning paberimajandus on täna tarneahelate üks suuremaid globaalsel tasandil esinevaid valupunkte.

“Ostjad peavad tegema sageli täiendavaid samme, et faktooringu arveid kinnitada. Suurtel ettevõtetel on neid palju ning siin peabki tehnoloogia ulatama oma abikäe,” rääkis Poom konverentsil. 

“Meie konservatiivsed arvutused näitavad, et rakendades veel edukamalt uusi ja juba ka töös olevaid süsteeme võib hästi organiseeritud reaalaja majandus maksumaksjal kokku hoida 200 miljonit eurot aastas,” toonitas Ilves. Selliseid tulemuse saab ainult e-arvete veel laialdasem kasutuselevõtt, laialdasem e-saatelehtede rakendamine transpordi valdkonnas ja muud väiksed sammud. Ja see ei hoia kokku ainult raha, vaid muudab nii ettevõtjate kui ka elanike elu palju mugavamaks.

Kindlasti on e-süsteemide rakendamisel võtmetähtsusegal küberturvalisus. “Globaalsed tarneahelad on integreeritud mitte ainult kaupade, vaid ka teenuste ja andmete jaoks – küberturvalisusega tuleb tegeleda tarkvara tasemel, mis võimaldab kaupade ja teenuste ohutut liikumist,” rääkis Ilves.

Ja Eesti on väikeriik. Ilves osutas, et kui vaadata teiste riikide poole, siis näiteks Soomes võiks samamoodi käitudes tulevikus kokku hoida koguni 900 miljonit eurot.

Tulevikus ei saa tema sõnul üle ega ümber riikidevahelisest koostööst ehk reaalajas ei saa majandus olla vaid riigisisene – globaliseerumine tõstab piirideülese koostöö olulisust. Nii on Soome ja Eesti ühtsesse majandusriiki jõudmine ja riigipiiride sellisel kujul hägustumine suure tõenäosusega meie tulevik.

SupplierPlus arendusjuht Uve Poom.Foto: SupplierPlus

Automaatne süsteem kõigile

SupplierPlus tegelebki ettevõtete käibekapitali rahastamise reaalaega toomisega. “Meie tehnoloogia abil saab automatiseerida arvete rahastamisega seotud samme nii tarnijate, ostjate kui pankade jaoks, mis võimaldab kiiremaid ja soodsamaid rahastuslahendusi,” märgib Poom.

SupplierPlusi üks tehnoloogia osi on liidestus majandustarkvaradega, kuhu on lisatud nii ostjad kui tarnijad ning nii saab kogu korrektse info ja kinnituse otse kätte. Põhimõtteliselt tähendab see Poomi sõnul, et arvete kohta liigub korrektne info ja väljamaksed liiguvad osapoolte vahel võimalikult kiiresti, automaatselt ja vigadeta. “Samamoodi toimub ka laekumiste kinnimärkimine. Kui ostja on raha ära maksnud, siis ei pea näpuga järge ajama, vaid see töö tehakse ettevõtte eest automaatselt ära.”

Kiirem ja soodsam kaubanduse rahastamine ei tähenda ainult e-riigi edulugu. Selle toel on võimalik tugevdada tarneahelaid Euroopas ning kasvatada strateegilist autonoomiat, mis on eriti tänuväärne ajal, mil tarneraskused Aasiast võivad tuua endaga kaasa logistilisi probleeme kohalikele ettevõtetele ning kõrgemaid hindu tarbijatele.

31. mail ja 1. juunil toimuval kaubanduse rahastamise konverents Tallinn Supply Chain Finance Summit keskendub tarneahelate rahastamise digitaliseerimisele. Esinejate hulgas olid Lisaks Luukas Kristjan Ilvesele rahvusvahelise kaubanduse rahastamise ühingu ITFA esimees Sean Edwards, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga EBRD baltikumi juht Ian Brown, Lever ID tegevjuht Oskar Poola jt. Konverentsi teist päeva on võimalik veebis vaadata ka 1. juunil aadressil: worksup.com/TSCFSummit22 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Ärigeeniuse uudiskiri toob Sinuni valiku nädala olulisematest äriteemadest, põnevad persoonilood ja ekspertide soovitused. Telli siit!