Veebis šoppamine muutub aina levinumaks ja mugavamaks. Milleks minna poodi ja oodata järjekorras, kui saad mõne sõrmeliigutusega sama kauba päeva või paariga oma koduukse ette? Nagu aga juba vanarahvas teadis, ei ole halba ilma heata ega ka vastupidi – e-kaubanduse võidukäigu tuules on pead tõstnud ka kübersulid. Seetõttu on olulisem kui kunagi varem end võimalike ohtudega kurssi viia, et netiavarustes veelgi turvalisemalt edasi toimetada.

Kuigi netipettused ja küberkuritegevus on teemas, ei tähenda see, et veebis ostlemist peaks sootuks vältima. Innovatiivsete makse- ja ostlemisteenuste pakkuja ESTO teeb ülevaate levinud riskidest ja loomulikult ka sellest, kuidas neid edaspidi vältida.

Millised riskid meid internetis varitsevad?

• Viirused. Nagu meil neist “päriselus” veel vähe oleks, tuleb viirustega rinda pista ka kübermaailmas. Pahatahtlik link, sait või reklaam võib teie arvuti kergesti viiruste ja pahavaraga nakatada.
• Petturid. Mäletate veel seda Tori naist, kellele Hollywoodi staar Tom Hiddleston abieluettepaneku tegi ja eralennukiga Pärnusse järele pidi tulema? Ainult et Hiddlestoni asemel oli tegemist lihtlabase kübersuliga, kes eestlanna rahast tühjaks tegi. Alati pole petturid nii lennuka fantaasiaga, kuid petukauba eest tuleb valvel olla – eksikombel võite maksta millegi eest, mida lõpuks kunagi kätte ei saa. Või siis saate hoopis võltsitud kauba.
• Konto vargus. Teie ostuga seotud meiliaadress ja parool võivad olla ohus. Ja kui kasutate sama kasutajanime ja parooli ka mujal, saavad häkkerid ka neile kontodele hõlpsasti juurdepääsu.
• Finantsteabe vargus. Kui sisestate oma panga- ja krediitkaardiandmed kohta, kuhu ei peaks, võivad häkkerid saada täieliku ligipääsu teie rahaasjadele.
• Identiteedivargus. Mida rohkem isiklikku infot kirja paneme, seda lihtsam on seda meie vastu ära kasutada. Nii võib kõige hullemal juhul langeda ka identiteedivarguse ohvriks.

Seitse näpunäidet, kuidas veebis turvalisemalt ostelda

Nüüd läheme toredama osa juurde. Kui kõiki ohte teada, võib netis surfamine esiti tunduda kui miiniväli, kus iga vale liigutus toob kaasa kohutava tagajärje. Nii hull asi siiski pole, sest tegelikult annab enamikest riskidest lihtsaid näpunäiteid järgides üle hüpata.

1. Kasutage turvalist makselahendust

Ühe võimalusena tähendab see, et netis osteldes tuleks kasutada krediitkaarti, millel on pettusevastane kaitse. Usaldada võib panka, mis oma süsteeme pidevalt monitoorib, jälgib kahtlaseid tehinguid ning tagab tugeva krüpteerituse taseme. Hoidke oma pangakontol silma peal, pidage tehingute üle arvestust ja kontrollige regulaarselt oma väljavõtteid tundmatu tegevuse suhtes. Rahaasjad tuleb hoida kontrolli all.

ESTO eesmärk on pakkuda veebis šoppajatele lihtsaid ja turvalisi makselahendusi, aidates nii vastutustundlikult ostelda. Saate varasemast oluliselt suurema kontrolli oma kulude üle, valides kuidas ning kui palju korraga maksta. Personaalsete makselahendustega, nagu järelmaks, mitmes osas ilma lisakuludeta tasumine või “osta nüüd ja maksa hiljem” lahendus, on võimalik tasuda ESTO partnervõrgustikuga liitunud Baltikumi müügikanalites.

2. Ostke ainult usaldusväärsetelt saitidelt

Netis šopates tasub alati veenduda, et veebileht, kuhu on vaja isiklikke andmeid sisestada, oleks kaitstud turvalise krüpteeritud ühendusega. Lihtne viis seda kontrollida, on üle vaadata, et veebiaadressi alguses oleks kirjas https (mitte http) ja kuvatud tabaluku kujutis. Tasub ka veenduda, et veebiaadress on täht-tähelt seesama, mis peaks olema (näiteks google.com, mitte g00gle.com). Lisaks peaks lehel olema info kauba saatmise ja tagastamise kohta, protseduurid kaebuste esitamiseks ning garantiitingimused.

Suurte ja tuntud jaemüüjate saidid on enamasti turvalised. Kui kasutate šoppamiseks mõnda lehte, millega pole varem kokkupuudet olnud, tasub enne üle guugeldada, kui turvaline see on. Tavaliselt näeb tulemustest üsna kiiresti ära, kas teistel on saidilt tellimisega probleeme olnud või mitte.

3. Kasutage turvalist netiühendust

Võimalusel vältige ostude tegemist avaliku WiFi kaudu – siis tekib oht, et teie tegevust “kuulatakse pealt” ja teabele pääsetakse ligi. Kui muud varianti pole ja tingimata on vaja kasutada avalikku WiFi-võrku, siis kasutage ühenduse loomiseks VPN-i ehk virtuaalset privaatvõrku. See on krüpteeritud turvakanal, mille eesmärgiks on luua sinu seadmele netiühendus turvalise teenusepakkujaga, ilma et keegi saaks võrguliiklust vahepeal “pealt kuulata” ning selle põhjal sinu ja sinu harjumuste kohta andmeid koguda.

Ja loomulikult logige saidilt pärast ostu sooritamist välja, eriti kui olete avalikus WiFis.

4. Ärge andke enda kohta liiga palju infot

Veebimüüjatel on enamasti vaja teie nime, krediitkaarti ja tarneaadressi, kuid mitte palju muud. Kui sait nõuab isiklikku teavet, mida tegelikult ostu sooritamiseks ja kohaletoimetamiseks tarvis pole, on asi kahtlane.

5. Vältige olulise meilikonto kasutamist

See on pisut ootamatum nõuanne, aga kaaluda tasub ka eraldi meiliaadressi loomist, mida kasutate kõigi oma veebiostude kontode ja toodete registreerimiste jaoks. Kasu on nimelt selles, et kui häkkerid peaksid mõnelt ebaturvalisemalt saidilt selle meiliaadressi kätte saama ja tahtma sellesse sisse pääseda või selle kaudu tundlikke andmeid välja petta, siis on nad juba eos relvituks tehtud.

6. Kasutage tugevaid paroole ja lubage kaheastmeline autentimine

See on hea tava kõikjal, mitte ainult e-kaubanduses. Me teame kõik, kui tüütud on saidid, mis nõuavad, et salasõnas oleksid olemas suur- ja väiketähed, numbrid ja sümbolid, aga tegelikult muudab see asja päriselt turvalisemaks. Ja kui teil on probleeme keeruliste paroolide meeldejätmisega, võite kasutada paroolihaldurit (aga ka siis tuleb väga hoolikalt valida, millist kasutada, et salasõnad jälle kuhugi jalutama ei läheks).

7. Kui pakkumine tundub “liiga hea, et tõsi olla”, siis tõenäoliselt nii ongi

Ärge minge ebareaalsete sooduspakkumiste õnge. Võite saada e-kirju ennekuulmatute pakkumiste kohta või isegi näha nende reklaame oma sotsiaalmeedia voogudes. Sellistele pakkumistele tuleb läheneda väga ettevaatlikult, kuna need võivad olla seotud pahavara või pettusega. Siin kehtib küll põhimõte, et parem karta kui kahetseda.

Turvalist ostlemist!