Sisuturundus

Pikad suitsupausid raiskavad tööaega ja tekitavad paksu verd, aga sellele on lahendus

“Miks meil mittesuitsetajaid diskrimineeritakse?” on küsimus, mis mõnelgi mittesuitsetajal meeles, kui kolleeg kiirel hetkel jälle kord tööpostilt lahkub. (c) Foto: Shutterstock
“Miks meil mittesuitsetajaid diskrimineeritakse?” on küsimus, mis mõnelgi mittesuitsetajal meeles, kui kolleeg kiirel hetkel jälle kord tööpostilt lahkub.Foto: Shutterstock

Räägitakse, et nõukaajal oli sõjaväes nii: kes suitsetas, sai töötegemise vahepeal ikka ja jälle väikese pausi teha, kes suitsu ei tõmmanud, see pidi aga kogu selle aja edasi rassima või rivis seisma.

“Miks meil mittesuitsetajaid diskrimineeritakse?” on küsimus, mis mõnelgi mittesuitsetajal meeles, kui kolleeg kiirel hetkel jälle kord tööpostilt lahkub. Suitsupaus on vaikiva kokkuleppe põhjal meie ühiskonnas omamoodi inimõigus, seda peetakse vajaduseks, mis korra tunnis ikka rahuldamist nõuab. Proovi aga mittesuitsetajana iga tund viieks kuni kümneks minutiks kuhugi minema putkata. Kohe teeb keegi looderdamise tõttu märkuse.

Suitsupausidega liialdamine tekitab probleeme eelkõige seal, kus töö on intensiivsem, nõuab töötaja pidevat kohalolekut  ja kolleegidevahelist koostööd, kus on pidev töövoog, kliendid seisavad järjekorras või konveier jookseb. Niisuguseid ameteid leiab palju just tööstuses ja teenindussektoris, olgu selleks söögikoht või metallitehas. Kontoris häirivad teiste suitsupausid kolleegide ametikohustuste täitmist vähem. 

Pikad suitsupausid on korralik kulu ka tööandjale. Võtame ühe suitsupausi pikkuseks tinglikult viis minutit. Kui suitsetamise tiheduseks on üks sigarett tunnis, siis kaheksatunnise tööpäeva jooksul läheb sellele ajaviitele 40 minutit. 

Töölepingu seadus nõuab, et igale töötajale võimaldataks päeva jooksul pooletunnine lõunasöök, mida kinni ei maksta, ja kaks veerandtunnist pausi, mis kuuluvad tööaja sisse. Tuleb välja, et tagasihoidliku arvutuse kohaselt jääb paljudel suitsetajatel kümme minutit tööd iga päev tegemata. Kuu aja jooksul teeb see pool kaotatud tööpäeva, kangema suitsetaja puhul ka rohkem.

Lahenduse pakub tööaja planeerimise tarkvara

Mida siis teha, et leida lahendus, mis rahuldaks ühteaegu nii suitsumehi-naisi, mittesuitsetajaid kui ka tööandjat?

Üheks võimaluseks oleks seadusega ette nähtud puhkepause ja lõunat vaadelda ühe tervikuna. Suitsumees võib teha lihtsalt lühema lõuna ja selle arvelt vahepeal suitsupausi pidada. Nii on võimalik vältida kaastöötajate meelepaha ja tööaja raiskamist. Kui neid aegu avalikult jagada, siis on ka kõigile näha, et pausidega pole liiale mindud ja kõik osalised võivad asjaga rahule jääda. 

Sellise asjade korralduse oluliseks tingimuseks on aga tööruumist lahkumise põhjuse – pausi, lõuna või tööpäeva lõpetamise – täpne registreerimine. Valvelauas vihikusse kirjutamisega sellist asja muidugi ei tee. 

Suitsupauside mõistliku korraldamiseks pakub Ektaco AS asjakohast ja funktsionaalset tööajaarvestussüsteemi CompuAccess. Registreerimine käib tööruumi ukse kõrval asuva terminali kaudu, kus kas sõrmejälje või kiibi abil inimene registreeritakse. Seejärel ilmub terminali ekraanile valik, mille abil saab valida tööpostilt lahkumise põhjuseks pausi, lõuna või tööpäeva lõpetamise.

Tööajaarvestuse tarkvara kasutamine annab muidugi ka muid boonuseid. See võimaldab saata raamatupidamistarkvarasse automaatselt täpsed tööajad. Nende andmete kokkupanekuga näevad muidu vaeva  tootmisjuhid, restoranijuhatajad ja teised juhtivtöötajad. Tarkvara kasutamine teeb ka nende elu lihtsamaks ja aitab automatiseerida tüütu ajamahuka bürokraatia ning tagada töötajate õiglase kohtlemise.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.