Põlva Soojuse juht Tarmo Kirotar ütleb, et märkimisväärse 30 aasta verstapostini on jõutud toimetades tasapisi, aga kindla eesmärgiga – hoida inimeste kodud ja töökohad soojana.
Kuigi ettevõttel ja selle eelkäijatel on pikk ajalugu, pole Tarmo Kirotari sõnul mõtet seoses spetsiifilise tegevusalaga erilisest eduloost rääkida. Ta nendib, et aktsiaseltsi Põlva Soojus põhitegevus on soojuse tootmine, jaotamine ja müük. Siht on alati olnud pakkuda kohalikele võimalikult head teenust ja tegutseda nii, et inimesed ei saaks arugi, kuidas soojus majja tuleb.
“Viimaste aastate suured hinnahüpped pole lasknud meil muidugi märkamatuks jääda ja vahel ei saa kliendid arugi, miks nende küte maksab nii palju rohkem ajalehes ära trükitud maailmaturuhinnast,” sõnab ta.
Selgituseks võib öelda, et kaugkütte maksumust ei võta keegi laest, vaid seda kalkuleeritakse keeruliste valemitega ja koostöös konkurentsiametiga. Soojuse hind on kulupõhine, koosnedes lisaks kütuste (maagaas, vedelgaas, hakkepuit) ja elektrienergia hindadele ka ettevõtte tegevuskuludest ning soojuse tootmiseks tehtud investeeringutest. Suurima osa hinnast moodustab maagaas – 44%. Gaasi hinna komponendid on omakorda börsihind, müüja marginaal, võrgutasu, strateegilise gaasivaru varumakse ja aktsiis.
Soojaturu kõikumistel lõppu ei paista
Kirotar ütleb, et valdkonnas, milles Põlva Soojus tegutseb, loevad pikaajalised head lepingud – see on see, mis aitab hoida hinda ühtlasel tasemel. Hinda mõjutavaid tegureid on aga omajagu.
Mõni aasta tagasi moodustas suure osa Põlva Soojuse tööst torustike ehitus ja uuendamine Põlvas, kus pea kümme aastat on 2/3 soojusenergiast toodetud hakkega. “Ka sel aastal taotleme tõhusa kaugkütte märgist, mis antakse juhul, kui soojuse tootmiseks kasutatakse vähemalt 50% taastuvenergiat. Valdade liitumisega saime oma hoole alla hulga katlamaju, mis vajasid ja vajavad täielikku kaasajastamist,” selgitab Kirotar.
Ta lisab, et 2022. aasta kevadest käib põhiline tants kütuste varustuse ja hindade ümber, mis andis tõuke uute tehniliste lahenduste kasutamiseks. Eesmärgiks on tagada tarbijale soodsam soojuse hind. Tootmist kõigutavad aga lisaks eeltoodule ka muutlikud ilmaolud.
“Olen oma töökohal olnud üheksa aastat ja võin öelda, et 2023. aasta sügis on olnud eriline, sest suvi kestis meie mõistes poole oktoobrini. 2021. aastal taheti majadesse soojust juba augusti keskel, aasta hiljem aga septembris,” loetleb Kirotar turbulentseid tegureid.
Ta täpsustab, et võib tunduda üllatav, kuid küttefirma töö sõltub ka üha paremini soojustatud hoonetest. “Soojustamine on väga tervitatav. Tarbitakse vähem kütet, õhku paisatakse vähem CO2. Samas teeb vähenev tarbimine meile tootmise kallimaks, sest kõiki kommunikatsioone on ikka ju vaja käigus hoida. Aga pole hullu, saame hakkama,” räägib Kirotar ning nendib, et see kaootilisus ei näigi lõppevat!
“Kui hindu ei mõjuta maailmaturg, teeb seda ilmastik. Kui mitte ilmastik, siis miski muu. Põhiline on kõige selle juures püüda jääda rahulikuks ja teha oma tööd nii hästi, kui on võimalik. Et inimesel poleks sooja pärast muret,” lisab ta lõpetuseks.
Soojust soovides
Põlva Soojus
