Sisuturundus

Tark juht oskab ennetada! Millised on Eesti töötajate hirmud seoses välistööjõu lisandumisega?

Foto: Shutterstock

Vaatame, mida saime CV.ee värske uuringuga teada töövõtjate suhtumise kohta välistööjõu värbamisse ja millised mured töötajatel seoses sellega on. Uuringus küsitleti üle 4000 tööturul aktiivse inimese. Kuidas ettevõtja neid teadmisi kasutada saaks?

Suurim kartus on, et sisserännanuid on raske ühiskonda lõimida

Neid vastajaid, kes tunnistavad oma hirme seoses sisserändajate tööletulekuga on alla kolmandiku.

Nendest omakorda

  • 66% kardab, et tulijad ei suuda ühiskonnaga integreeruda;
  • 45% kardab oma palgas kaotada;
  • 28% kardab oma tööst ilma jääda;
  • 21% kardab, et tulijad ei saa oma tööülesannetega hakkama;
  • 8% kardab kolleegide arvamusi sisserändajate kohta.

Välistööjõu saabumist riiki peetakse tööturu jaoks pigem kasulikuks

Töötajad jagunevad üsna võrdselt sisserändajate riiki vastu võtmise pooldajateks (47%) ja mittepooldajateks (53%).

Kui küsiti arvatavat mõju tööturule laiemalt, siis võõrtööjõu turule lisandumist pidas kasulikuks 36% küsitletutest ja meie tööturu jaoks kahjulikuks 16%. Kõige suurem osa, 48% vastanuist, ei ole oma arvamust veel kujundanud.

Miks peetakse sisserändajate lisandumist tööturule kahjulikuks?

Kuigi vastajaid, kes pidasid võõrtööjõu lisandumist negatiivseks, oli poole vähem selle soosijaist, tuleb nende muredele tähelepanu pöörata.

Võõrtööjõu lisandumist negatiivselt hinnanud vastajad tõi selle põhjuseks:

  • mure, et palgad võivad väheneda (80%);
  • kultuurilised eripärad tekitavad konflikte (55%);
  • tööpuudus suureneb (54%);
  • tööturule tekib liiga palju võõrkeelseid töötajaid (54%);
  • konkurents suureneb (35%);
  • sisserändajad vajavad suures mahus väljaõpet (35%);
  • nõudlus lihttööliste järgi väheneb (24%).

Vaadates neile hirmudele otsa saab iga tööandja leida viisid, kuidas probleeme ennetada ja muret leevendada, kui see on tema tegevusvaldkonnas alusetu.

Kuidas võiks tööandja sisserändajate integreerumist toetada?

Kui küsiti, kuidas ettevõtted saaks tagada sisserändajate lõimumist teiste töötajatega, nimetati kaugelt kõige enam (88%) keeleõppe korraldamist – seda peetakse väga oluliseks ettevõtja, aga ka riigi ülesandeks.

Pooled vastajad ootavad tööandjalt sisserändajast töötajatele vajaliku tööalase väljaõppe, muude koolituste ja edasiõppevõimaluse pakkumist – vastavalt 52%, 51% ja 30%.

Sujuvaks kohanemiseks kollektiivi ja tööga soovitatakse tööandjail tagada tulijatele ka tugiisikuteenus (44%), paindlik tööaeg (25%), psühholoogiteenuse kasutamise võimalus (25%) ning elukoht töökoha läheduses (23%).

Kuna praeguste sisserännanute hulgas on valdavas enamikus põgenikud Ukrainast, kes on Eestisse saabunud ettevalmistuseta, läbi raskuste ja paljud ka otse sõjapiirkonnast, siis ei saa eeldada, et nad oleksid töötamiseks koheselt valmis. Selliste töötajate puhul tasub töövõtjana uurida enne töötulemuste nõudmist, kas inimese põhivajadused on rahuldatud ja kas tunneb end töökohas mugavalt, pakkudes vajadusel sisseelamisperioodiks tugiisikut või mentorit.

Tark juht oskab ennetada. Ülaltoodud murekohad, mida on meie tööturul juba aktiivsed inimesed seoses uute sisserändajatega esile toonud, saab kollektiiviga varakult läbi arutada ja võimaluse korral lahendused pakkuda.

Uuringu viis läbi CV-Online 5.-12. aprillil 2022. Töövõtjatele suunatud küsimustikule vastas veebi teel kokku 4343 tööturul aktiivset inimest erinevatest Eesti piirkondadest ja tegevusvaldkondadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.