Ahi, soojuspump, pellet … Milline küttesüsteem on tänase hinnaralli juures kõige tõhusam?

Talve saabudes on suurim mure, kuidas küttearvetega toime tulla.Foto: Shutterstock

Hoone ehitamisel ja renoveerimisel valitud küttesüsteemist sõltub otseselt see, kui suured hakkavad olema ettevõtte või perekonna kulud. Praegu, mil elektri, gaasi ja koos nendega ka teiste küttevõimaluste hind on hirmuäratavalt kerkinud, on kasulik teada, millist küttesüsteemi eelistada.

Suure osa väljaminekutest neelab kodus sobiva temperatuuri hoidmine ning just see on esimene asi, millele tuleb, soovides raha säästa, tähelepanu pöörata. Mõtle sellele, millist küttesüsteemi sa kodus kasutad. Kui vana see on? Kas see on endiselt parim saadaolev lahendus? Millised oleksid alternatiivid?

Kindlasti tegid ka varem põhjaliku uurimistöö ja leidsid toona parima variandi, kuid vahepeal on ajad nii palju muutunud, et viisteist aastat tagasi ökonoomsena tundunud seadeldis võib täna olla hoopis lisakulu. Oli see ju alles hiljuti, kui korteriühistutes ja eramajades otsustati asendada keskküte elektriküttega. Täna on paljud selle otsuse pärast hädas, sest elekter on kallis ja arved suured. Päevakorras on küttesüsteemi väljavahetamine.

Ahi, pellet, maaküte või midagi muud?

Küttematerjalide ja katelde valik on lai. Kasutusel on ahiküte, pelletitega kütmine, maaküte, gaasiküte, soojuspump ning kaugküte. Loomulikult on olemas ka elektriga kütmise võimalus, kuid selle hind on viimastel kuudel tõusnud raketina taevasse ning paneb ohkama ka paksema rahakotiga eraisikud ja ettevõtjad. 

Eksperdid soovitavad võimalusel eri variante kombineerida, et leida enda vajadustele kõige paremini sobiv lahendus. Seega tasub küttesüsteem üle vaadata juba enne talve tulekut ja kui peaks selguma, et olemasolev variant ei ole parim lahendus, siis tuleb asja põhjalikumalt uurida. 

Kuigi esmapilgul võib investeering küttesüsteemi väljavahetamisse tunduda suur, aitab see pikas plaanis säästa hulga raha. Muidugi, selle aasta talveks ei jõua enam niivõrd suuri muudatusi teha, eriti kui peab mööda erinevaid pakkujaid jooksma, kuid ettevõtetele mõeldud kauplemisplatvormil merXu  saab end pakutavate võimalustega kurssi viia ja vajadusel sobivaks osutunud seadmed või teenuse osta. 

Maailmas dünaamiliselt muutuv majandusolukord, küttematerjalide kättesaamatus ja häired tarneahelates ei tekita algava kütteperioodi eel ebakindlust mitte ainult jaeklientides, vaid ka äriklientides. Just Euroopa ettevõtete vajadusi silmas pidades on merXu kauplemisplatvorm valinud oma müüjate parimad pakkumised kütteseadmete kategooriast, et aidata valmistuda sügiseks ja talveks. 

Näiteks saab merXu platvormilt abi parima soojuspumba valimisel, tutvuda päikesekütte võimalustega ja uurida, millised on selle talve kolm odavamat kütmisviisi. Merxu platvormilt leiab isegi puuküttekoldesse küttepuud

Igal küttesüsteemil on omad plussid ja miinused

Talvel saab eelkõige tegelda sellega, et teadlikult küttesüsteemil silma peal hoida ning selle head ja halvad küljed kõrva taha panna, et siis kevade saabudes juba otsused vastu võtta.

Oma elamisse sobivat küttesüsteemi valides on mõistlik panna ritta plussid ja miinused. Mugavaimad on täisautomaatsed, vähese hooldusvajadusega küttelahendused, nagu maasoojuspump, kuid siinkohal tuleb arvestada ka kõrgemat alginvesteeringut. Samuti tuleks võtta arvesse aastaseid hoolduskulusid ning vaadata pikemat perioodi, näiteks 20 aastat.

Mida küttelahenduse valikul silmas pidada?

Õhk-vesi-soojuspumba suurim miinus on vajadus lisakütteks väga külmade ilmadega, pluss aga see, et pole vaja paigaldada maakollektorit, mistõttu on ka alginvesteering väiksem.

Maagaasiküte on samuti mugavusküte, kuid selle kasutamine on piiratud gaasitrassiga ning gaasi tulevikuhinda on keeruline prognoosida, kuigi teada juba on, et sel talvel ei oota gaasitarbijaid ees miskit roosilist. 

Maakütte puhul mõjutab elektri hind suurusjärgus 25 protsenti kütteks toodetud energiahulgast, 75 protsenti saadakse maast ning see on ja jääb tasuta. Maasoojuspump kasutab energiaallikana maapinda, pinnase ülemisi kihte või lähedal asuvat veekogu. Juba meetri sügavusel maapinnas on temperatuur üsna konstantne, 4-12 ºC. Maapinda salvestunud soojusenergia kogutakse pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori abil. Kollektor on ühendatud soojuspumbaga, mis katab täielikult hoone energiavajaduse kütmisel, sooja tarbevee tootmisel ning vajadusel ruumide jahutamisel. Soojuse pumpamiseks vajab pump elektrienergiat.

Pelletikütte alginvesteering on küll madalam kui maaküttel, kuid kasutuskulud kõrgemad, lisaks oleneb palju ka pelleti kvaliteedist. Kui varasemalt jäi pelletikatel kasutusmugavuselt maaküttele alla, sest katelt peab regulaarselt pelletitega täitma ja vahepeal puhastama, siis nüüd enam mitte. Pelletikatel sobib mugavust hindavale inimesele väga hästi, sest tänapäevased seadmed on erineva võimsuse ja automatiseerimisastmega ning paljudel on ka kaugjuhtimise ja -jälgimise võimalus. 

See kõik annab kindlustunde, et hoone on soe ka siis, kui sealt mõnda aega eemal viibida. Muidugi on pelletikatla ja -põleti puhul alati võimalus lisada alternatiivina elektriküttekeha. Kuna küttesüsteem töötab automatiseeritult, tuleb kasutajal vaid kord nädalas pelleteid lisada, tuhk välja viia ning olenevalt pelletikatla ja -põleti mudelist võtta aeg-ajalt ette väiksem puhastamine.

Pelletiküte sobib väga hästi neile, kes ei saa valida soojuspumpa kas puuduolevate amprite või juba paigaldatud väikeste radiaatorite tõttu. Saadaval on ka veesärgiga pelletikaminaid, mida saab, kui korsten on olemas, paigaldada kasvõi elutuppa, et tekitada seal soe ja hubane olemine. Taolised kaminad nõuavad aga igapäevast hoolt, sest nende pelletimahutid ei ole suured.

Tahkeküttekatlaga on küttepuid ostes püsikulud madalamad kui maaküttega, kuid kasutusmugavus on tunduvalt väiksem. Pidevalt tuleb maja kütta, toatemperatuur on kõikuv ja pikemaks ajaks kodust lahkumine keeruline.

Soojuspump ületab mugavuse astmelt eelnimetatud kütteviise. Üldjuhul kasutatakse soojuspumba puhul põrandakütet, sest tänu küttevee madalamale vajalikule temperatuurile on selle kasutegur just põrandaküttena kõrgem kui radiaatorite kütmisel. 

MerXu on veebipõhine kauplemisplatvorm Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni ettevõtetele, kes tegutsevad B2B sektoris – nii väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kui ka suurtele üksustele. MerXu loob turvalise ärikeskkonna, mis ühendab kontrollitud ostjaid ja müüjaid ning võimaldab neil teha otsetehinguid või pidada läbirääkimisi. MerXu tegutseb Tšehhis, Eestis, Poolas, Leedus, Ungaris, Rumeenias, Slovakkias ja Saksamaal.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Ärigeeniuse uudised sinu postkastis

Ärigeeniuse uudiskiri toob sinuni valiku nädala olulisematest äriteemadest, põnevad persoonilood ja ekspertide soovitused.