22. veebruaril toimuval Eesti Vabariigi 105. aastapäeva aktusel tunnustab Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land möödunud aasta parimaid arendustöid.
Arendustööde konkursi võitjaks valiti nutikas lainemõõtja, teise koha sai põlevkivituha rakendusuuring ja kolmas koht läks tehisintellekti lahendusele, mis monitoorib tööstusseadme seisundit.
Võidukas LainePoiss
Võidutööd “LainePoiss – nutikas ja kasutusmugav lainemõõtja veekogude operatiivseks seireks” premeeritakse 6000-eurose auhinnarahaga.
LainePoiss on uudne ja nutikas poi, millega saab mõõta merejää ja lainetuse vastasmõju. Hinna- ja keskkonnasõbralik seade edastab andmeid reaalajas. Seda tehnoloogiat on kasutatud nii Eesti LNG terminali rajamisel, Antarktika merejääs kui ka mujal.
Kuna lainemõõtjat on soodne ja mugav kasutada, saab seda teha iga huviline. Näiteks võivad LainePoissi kasutada purjetajad, veesportlased ja harrastuskalastajad, kelle jaoks on varasemad lainetuse vaatlustehnoloogiad olnud liiga kallid ja kohmakad.
Tallinna ettevõtluskeskuse juht ja hindamiskomisjoni liige Jaanus Vahesalu tõi välja, et arendustöö on praktilise väljundiga, pakkudes võimalust toota energiat ka merelainetest.
“Uued salvestustehnoloogia lahendused toetavad igati LainePoisi-sarnaste uute innovaatiliste toodete teket, mis omakorda võimaldavad keskkonnasäästu ning autonoomseid lokaalseid lahendusi energiavarustuse osas,” lisas ta.
Uurimisrühma kuulusid: Victor Alari, Sander Rikka, Anne Kask-Korb, Kaimo Vahter, Siim Pärt, Nikon Vidjajev, Rivo Uiboupin ja Sigrid Aas.
Väärt tooraine seni kasutuseta materjalist
Teise koha saanud põlevkivituha väärindamise ja ringlusse suunamise rakendusuuringu meeskond valmistab seni suurema kasutuseta materjalist väärt toorainet – sadestatud kaltsiumkarbonaati. Nii saab väärindada tuhamägesid, millele on aastakümneid otsitud nutikamaid kasutusvõimalusi.
Põlevkivituha sel moel ümbertöötlemise demotehase käivitab Ragn-Sells aastaks 2024 ning Narva Elektrijaamade alale peaks tehas tulema aastal 2028. Eesmärk on suur: töödelda ümber umbes 1,3 miljonit tonni põlevkivituhka aastas. Tehasega plaanitakse luua 500 töökohta.
Uurimisrühma kuulusid: Mai Uibu, Andres Trikkel, Rein Kuusik, Can Rüstü Yörük, Kadriann Tamm, Andre Gregor, Marve Einard, Inna Kamenev ja Eliise-Koidula Kivimäe.
Tootmine soodsamaks ning ohutumaks
Kolmandale kohale tulnud arendustöö muudab tootmise soodsamaks ning ohutumaks.
Näiteks maksab ööpäev seisakut Auvere elektrijaamas üle miljoni euro. TalTechi energeetika- ja IT teadlased ning metallitööstuse insenerid osaühingust Pentamet lõid tehisintellekti, mis aitab hinnata muutusi seadmete temperatuuris, vibratsioonis, energiatarbimises või rõhus. Sellega plaanitakse vähendada energiamahukate ettevõtete käidukulusid viiendiku võrra ning nii kohalikes kui ka rahvusvahelistes ettevõtetes rikkeid ennetada. Samuti tahetakse pikendada seadmete eluiga kümnendiku võrra.
Selgem ülevaade peaks ennetama ka potentsiaalselt eluohtlikke rikkeid. Selle aasta lõpuks peaks valmima ka esimene prototüüp. Tuleval aastal läheb see valideerimisele erinevates ettevõtetes nagu Enefit Power AS või MAN.
Uurimisrühma kuulusid: Argo Rosin, Tarmo Korõtko, Vahur Maask, Freddy Plaum, Taavi Möller, Innar Liiv, Sadok Ben Yahia, Ants Torim, Chahinez Ounoughi, Toomas Vaimann ja Bilal Asad.
Auhinnafond varasemast priskem
Võrreldes varasemaga on auhinnafond kahekordistunud, et veelgi motiveerida Tallinna Tehnikaülikooli teadlasi oma töid laiemale avalikkusele tutvustama.
Ettevõtlusosakonna juhataja kt Kaja Kuivjõgi tõi välja, et võitjate tunnustamisega innustab ülikool teadlasi oma uurimistööde tulemusi praktikas rakendama.
“Kõikide teadustööde ja projektide alustalad on ülikooli teadlaste avastused, teadmus ja ekspertsus – kui seda teadvustame ja kirjeldame, saame seda siirata ka ettevõtetesse ning kogu majandusse,” lisas ta.
