Sõja vältimatu tagajärg on puruks pommitatud hooned. Sama vältimatu on võimalikult suur osa elamutest võimalikult kiiresti taas üles ehitada. Seetõttu otsivad Ukraina liimpuidu tehased lahendusi ristkihtliimpuidust elementide lihtsaks ja kiireks montaažiks.
“Ajaline faktor on oluline nii puruks pommitatud elamufondi taastamise kui ka üldiselt ehituse maksumuse ning puidu niiskusturvalisuse seiskohast,” sõnab TalTechi vanemlektor ja Ehituslabori juhataja Eero Tuhkanen. Ta lisab, et kui Ukrainast tuli TalTechi ehituse ja arhitektuuriinstituudi ehituskonstruktsioonide uurimisrühmale ettepanek aidata välja töötada uudseid liitetüüpe, mille abil saaks kiirendada ehitusprotsessi, haarasid nad sellest kohe kinni.
Uurisime Tuhkanenilt, mis täpsemalt on projekt Re-Connect, kus TalTech teeb koostööd Ukraina ettevõte(te)ga puidust majamoodulite valmistamiseks.
Lähemalt saab projektist ülevaate ka Tallinnas 27.–28. veebruaril 2024 toimuval konverentsil “5th Forum Wood Building Baltic 2024” (vaata konverentsi kohta täpsemalt SIIT).
Lihtsam nii ehitajale kui ka projekteerijale
Eero Tuhkanen selgitab, et ristkihtliimpuidust elementidest hoone põhikomponendid on seinad ja laed ehk plaatelemendid, mis ühendatakse omavahel servade kaudu. Re-Connecti raames väljatöötatav liide sobib nende elementide ühendamiseks sõltumata sellest, kas on tegemist seinte omavahelise või seina ja lae vahelise liitumisega. Hoone montaaži võib võrrelda mööbli kokku panemisega, mille komponentides on liitekohad juba ette määratud. Kuna tegemist on nii-öelda punktühendusega, siis on võimalik neid punkte lisada plaadi serva pikkusele vastavalt sellele, millised koormused hoones mõjuvad.
Re-Connect projekti üks eesmärk on Tuhkaneni sõnul määrata selle ühe liitepunkti tugevus- ja jäikusparameetrid, mille alusel hoonet projekteeritakse. Lisaks ehitamise lihtsusele lihtsustab see ka projekteerija tööd, kus tema ülesandeks on määrata ühendatavate elementide vaheline liitepunktide arv.
“Lühikeses perspektiivis on toode kasulik ennekõike majatootjatele, kellele liide võiks olla alternatiiviks konventsionaalsetele lahendustele,” toob Tuhkanen välja. Ta lisab aga, et kogu ehitussektoris on järjest enam päevakorras materjalide korduvkasutus. Kuna lõppkasutaja jaoks on tegemist lihtsa poltliitega, siis on selliselt kokku liidetud elemente võimalik sama lihtsalt ka lahti ühendada ning vajadusel korduskasutada. Selles vaates on tegemist pikaajalise kasuga.
Tuhkanen täpsustab veel, et uues liites kasutatakse sisse liimitavate armatuurvarrastega terasplaati. Tegemist on olemuselt lihtsa liitega, mille tootmist on võimalik automatiseerida. Puitu liimitavate varraste kohta ei ole veel aga kehtivat projekteerimisstandardit ning seda tüüpi liiteid on väga vähe uuritud.
Rahvusvaheline koostöö on alati eriline
Re-Connecti näol on tegemist Rootsi, Ukraina ja Eesti ühisprojektiga ning rahvusvaheline koostöö on Tuhkaneni sõnul teadlase jaoks alati eriline.
“Huvitav näha puitkonstruktsioonide valdkonnas toimuvat Ukrainas, millega ei ole minul isiklikult varasemalt väga palju kokkupuudet olnud,” viitab ta ja täpsustab, et Re-Connecti laiem üldisem eesmärk lisaks konkreetse liite uurimisele on aga Ukraina inseneride koolitamine ning selle kaudu riigi majanduse toetamine.
Tuhkanen toob välja, et projektis osalevad Andrii Bidakov O.M. Beketovi nimelisest Harkivi Riiklikust Ülikoolist ja Dmitrii Kochkarev Ukraina Rahvuslikust Vee- ja keskkonnatehnika Ülikoolist ning Robert Jockwer Rootsis asuvast Chalmersi Tehnikaülikoolist. Mõlemad partnerid on spetsialiseerunud puitu liimitavate varraste uurimisele ning oma kogemusega on nad TalTechi teadlastele heaks eeskujuks..
“Tehnikaülikooli roll projektis on läbi viia laborikatsetused ning lisaks mulle osaleb projektis ka Alar Just,” täpsustab Tuhkanen.
Katsed viivad uute ideedeni
Tuhkanen räägib, et kuna uuritavat liidet katsetatakse esmakordselt, siis projekti keerukas osa puudutab ennekõike õige katseseadistuse väljatöötamist ning tulemuste abil liite optimeerimist. Töö käigus on sündinud juba ka uued ideed liite edasi arendamiseks ning täiustamiseks.
Joonis 1 Punktkinnitustega elemendid: hoone tervikuna, seina ja lae ühendus ning vahelaeplaatide omavaheline ühendus
Joonis 2 Liite prototüüp
Joonis 3 Purunenud liide pärast tõmbekatset
