Advokaadibüroo Hedman selgitab summeeritud tööaja mõistet ning selle toimimist.

Kui sinu tööaeg ei ole igapäevaselt või -nädalaselt samasugune, nimetatakse seda summeeritud tööajaks. See tähendab, et sinu tööaeg võib muuhulgas langeda ka laupäevale, pühapäevale ja riigipühadele.

Summeeritud tööajaga leping sobib kasutamiseks näiteks siis, kui töötamine toimub graafiku alusel ning jaguneb arvestusperioodil ebaregulaarselt. Sel juhul võib töökoormus päevade ja nädalate lõikes mõneti erineda.

Summeeritud tööajaga lepingu puhul on tähtis, et töötaja saaks oma normtunnid täis arvestusperioodi lõpuks, milleks on tavaliselt neli kuud. Lisaks sellele peab töötajal olema võimalus soovi korral kasutada talle seadusega ette nähtud puhkeaega.

Mis on summeeritud tööaja arvestus?

Summeeritud tööaja korral jaguneb tööaeg arvestusperioodi jooksul ebaühtlaselt. Erineda võib nii töötundide arv päevas kui ka tööpäevade arv nädalas. Tööandja peab seejuures jälgima, et töötaja ei teeks seitsmepäevase perioodi jooksul üle 48 tunni tööd (täiskoormusel) ning jätaks töötajale nädalas vähemalt ühe 36-tunnise puhkeaja.

Töölepingu vormistamine

Summeeritud tööaja arvestuse kasutamine peab kindlasti olema töölepingus kirjas. Kui vastav kirjalik märge puudub, eeldatakse automaatselt, et töötaja töötab 40 tundi nädalas esmaspäevast reedeni.

Samuti peab tööandja teavitama töötajat summeeritud tööaja perioodist, töögraafikust ning graafikust etteteatamise viisist ja ajast. Sellealast teavet ei ole vaja märkida kirjalikus töölepingus (kuid võib), kuid kindlasti tuleb see mingil viisil töötajale teatavaks teha.

Mõlemale osapoolele, nii töötajale kui ka tööandjale, on kasulik, kui summeeritud tööaja tingimustest antakse teada kirjalikul teel. Nii on võimalik vestluse toimimist kinnitada ning võimalike hilisemate probleemide korral on fakte lihtsam tõendada.

Tööandja peaks töögraafiku koostamisel lähtuma kainest mõistusest ja hea usu põhimõttest, sest kindlat reeglit ega seadust etteteatamise aja osas ei ole. On tähtis, et töögraafikust antaks töötajale teada võimalikult vara, arvestades töö iseloomu. See tagab, et töötajal on aega teha plaane oma töö- ja eraelus.

Näiteks on üsna selge, et töögraafikust teada andmine kuu esimesel päeval jooksva kuu kohta ei jäta töötajatele piisavalt aega oma töösisese ja -välise elu korraldamiseks.

Üldiselt tasub graafikust teada anda vähemalt 10 päeva enne järgmist graafikuperioodi. On hea teada, et saad vajadusel kokkuleppel töötajaga juba kinnitatud graafikut muuta.

Mis saab ala- ja ületundidest?

Tööandja peab pidama arvestust ning märkima reaalselt töötatud tunnid üles. Selleks saab kasutada näiteks tööajatabelit.

Töötaja kohustus ei ole oma töötatud tundide üle arvestust pidada! Kui tööandja ei pea arvestust tegelikult töötatud tundide üle, kuid töötaja teeb seda ise, siis võib töötaja arvestus olla töövaidluse korral piisavaks tõendiks tööandja vastu.

Arvestusperioodi lõpuks peab teenitud töötasu vastama tegelikule tööajale. Selle tagamise kohustus lasub tööandjal.

Alatunnid

Juhul, kui töötaja pole arvestusperioodi lõpuks töötanud lepingus kokkulepitud mahus, on tekkinud alatunnid. Tööandja peab töötajale alatunnid hüvitama. Alatundide hüvitamisel tuleb lähtuda töötaja keskmisest palgast.

Ületunnid

Tööandja peab töötajale hüvitama ka kokkulepitud tööaega ületava töö ehk ületunnitöö. Seda tuleb teha ületunnitööga võrdses ulatuses tasustatud vaba aja pakkumisega järgmise töögraafiku perioodi alguses. Vaba aeg, mis ületundide eest antakse, on soovitatav ära märkida ka töögraafikusse.

Alternatiivselt võib ületunde hüvitada mõlemapoolsel kokkuleppel rahas. Sel juhul peab tööandja tasuma ületundide eest 0,5-kordset lisatasu. Arvestades, et tööandja juba maksab töötundide eest ühekordselt, tuleb tööandjal kokku tasuda ületundide eest 1,5-kordset töötasu.

Tööandja ei tohi töötajalt nõuda puhkuse või töövõimetuslehe aega jäävate tundide “tasatöötamist”. Sellistel juhtudel on vajalik üle- ja alatundide arvestamiseks tööaja korrigeerimine.

Kokkuvõte

Summeeritud tööaja puhul tuleb jälgida, et tööandja annaks töötajale töögraafikust teada piisavalt vara. Lisaks on tööandjal kohustus pidada töötaja tööaja üle arvestust ning vältida võimalusel ala- ja ületunde.