Ettevõtetel on oma jätkusuutlikkuse teekonda alustades rohkem kui üks valik – kas valida ESG vedur olemasolevate töötajate hulgast, värvata vastava valdkonna kogemusega spetsialist või kasutada hoopis ajutiselt sisse ostetavat teenust nn interim ESG juhi näol?
Mis muutub?
Kestlikkus, jätkusuutlikkus, ettevõtte vastutustundlikkus ja ESG (ehk keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisteemad) on kontseptsioonid, mida suurem osa ettevõtjatest on tänaseks kuulnud, kuid võib-olla pole veel oma organisatsioonis süstemaatiliselt rakendanud.
Peatselt Euroopa Liidus kehtima hakkav kestlikkusaruandluse direktiiv CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) muudab paljudele ettevõtetele nende teemadega tegelemise kohustuslikuks. Nimelt hakkab regulatsioon suurematele ettevõtetele kehtima hiljemalt 2026. aastast, mil tuleb ametlikult oma ettevõtte ESG teemadest 2025. aasta kohta aru anda.
Enamikule väiksematele ja keskmistele ettevõtetele direktiiv niipea veel ei kohaldu, küll aga on tõenäoline, et nende ettevõtete käest küsivad ESG andmeid hoopis nende suuremad välispartnerid. Näiteks muutuvad ESG teemad kriitiliseks kõigile ettevõtetele olenemata suurusest, kui need kuuluvad (rahvusvahelise) suurorganisatsiooni tarneahelasse või soovivad saada laenu pangast või investoritelt.
Kuidas kohaneda?
ESG põhimõtete väljatöötamine on tõenäoliselt iga organisatsiooni jaoks keeruline. Kust alustada? Millal alustada? Kuidas alustada? Need on vaid mõned küsimused, mis kerkivad päevakorda, kui organisatsioon üritab kiiresti arenevas ESG maailmas ja pidevalt täienevate Euroopa Liidu regulatsioonide rägastikus kuidagi orienteeruda.
Lisaks muudele teemadele, seisab iga ESG teekonda alustav organisatsioon valiku ees, et kas panna oma ettevõtte ESG vankrit vedama üks konkreetne inimene, tiim või jagada hoopis rollid üle organisatsiooni laiali.
Plusse ja miinuseid on nii ühel kui teisel variandil, aga päeva lõpuks peab keegi selle valdkonna eest vastutama, mistõttu on tõenäoliselt vähemalt alguses keeruline ilma konkreetse ESG valdkonna eest vastutava inimeseta hakkama saada. Aga ka siin on ettevõttel rohkem kui üks valik – kas valida ESG vedur olemasolevate töötajate hulgast, värvata vastava valdkonna kogemusega spetsialist või kasutada hoopis ajutiselt sisse ostetavat teenust nn interim ESG juhi näol?
Miks oma töötaja ei pruugi olla parim variant?
Esmapilgul tundub vahest kõige lihtsam valida oma ettevõtte seest töötaja, keda ESG teemad kõige rohkem kõnetavad ja kes on valmis antud valdkonda organisatsiooni sees arendama. Tihti antakse ESG teema sellele inimesele n-ö täiendava kõrvaltööna põhimõttel „tegele sellega siis, kui aega on”.
Meie varasemad kogemused on näidanud, et tihti jääb pelgalt huvist ja tahtmisest paraku väheks, sest juurde on vaja hankida ka erialaseid teadmisi. Muude tööde kõrvalt ESG teemade kui hobiprojektiga tegelemine ei vii samuti sihile, sest suure tõenäosusega põletab selline protsess inimese läbi ning ettevõtte ESG eesmärgid jäävad saavutamata.
Alternatiiviks on võtta tööle ESG-ga tegelemiseks spetsialiseerunud inimene. Tundub hea plaanina, aga samas eeldab sellelt inimeselt kameeleoni oskusi. Nimelt on ESG teekonda alles alustavas ettevõttes vaja väga erinevaid oskusi ja kompetentse ning tihti on kõike vajalikku ühes inimeses keeruline leida. Lisaks on ka selge, et kohe alguses ei ole mitme erinevate kompetentsidega inimese värbamine majanduslikult mõistlik.
Niisiis, mis on lahendus?
See on koht, kus tasub kaaluda võimalust tuua organisatsiooni sisse lühiajaliselt interim ESG inimene. Tema rolliks on ehitada organisatsioonis üles ESG vundament. Vundamendi rajamisel on tihti olulised juhtimisalased oskused nagu jätkusuutlikkuse visiooni esitamine, strateegia ning teekaardi paikapanek, ESG teemade „müümine” organisatsioonisiseselt ja vastupanuga toimetulek, erinevate organisatsiooniüleste üksuste kaasamine ESG teemadesse, muutuste juhtimine jne.
Tihti on lihtsam, kui sellist protsessi veab neutraalne inimene ettevõttest väljastpoolt, kes samas omab head varasemat ESG kogemust. Edasises ESG ülesehitamises tulevad mängu hoopis teistsugused oskused ja kompetentsid. Siis muutuvad märkimisväärselt olulisemaks ESG tehnilisemad teadmised, nagu näiteks ettevõttele kohalduvate ESG regulatsioonide tundmine, lisaks ka ettevõtte- ja sektorispetsiifilised teadmised ning oskus töötada andmehulkadega.
Väga oluline on ka võimekus viia ellu varasemalt kokkulepitud ESG põhimõtteid, strateegiaid ja teekaarte ning valmistuda vajalikuks kestlikkusearuandluseks. Selle kõigega suudab tõenäoliselt kõige paremini hakkama saada organisatsiooni enda palgal olev ettevõtet hästi tundev inimene.
Alustuseks sisseostetav ESG juht
Ülaltoodut arvesse võttes, võib olla hea plaan alustada oma ettevõtte ESG teekonda ajutiselt sisseostetava interim ESG juhiga ja seejärel jätkata oma ettevõtte ESG teekonda organisatsiooni palgal oleva ESG spetsialisti ning teiste kaasatud töötajatega. Vajadusel võib interim ESG inimene jääda organisatsiooni ka pikemaks perioodiks ja tegeleda näiteks tehniliste ESG teemade juurutamisega organisatsioonis, aga reeglina on mõistlik hoida sellist know-how’d pigem ettevõttes sees.
Interim ESG juhi teenust saab reeglina sisse osta ESG konsultatsiooni pakkuvatelt ettevõtetelt. ESG teemadega tegelevad nendes ettevõtetes eraldiseisvad ESG tiimid, mille mitmekülgsete oskustega liikmed toetavad interim ESG juhti just selliste teadmiste ja oskustega, mida konkreetne organisatsioon parajasti kõige enam vajab.
