Kui töötad rahvusvahelise kontserni Eesti äriüksuses, on suur tõenäosus, et kogu kontsernile ja sealhulgas ka kohalikule äriüksusele kohaldub alates 2026. aastast (raporteerimine 2025. aasta kohta) kestlikkusaruandluse direktiiv (Corporate Sustainability Reporting Directive – CSRD).
See omakorda tekitab kohalikele äriüksustele väljakutse – kuidas rakendada peakontori tasemel paika pandud ESG strateegiat nii, et see sobituks ka kohalikku konteksti? Näiteks peakontori jaoks olulised laps- või sunnitööjõu kasutamisega seotud mõõdikud võivad jääda Eesti kontekstis kaugeks, mis omakorda võib kahtluse alla seada kogu globaalse ESG strateegia mõttekuse kohalikul tasandil.
Mida siis sellises olukorras teha?
Peakontorist tuleva globaalse ESG raamistiku mõistmine ja kohandamine kohalikku konteksti
Alustuseks on oluline analüüsida peakontori poolt elluviidava üleilmse ESG strateegia sisu. Selle käigus tuleb mõista erinevaid seatud eesmärke, olgu selleks näiteks süsinikuheidete vähendamine, oma töötajate töötingimused või ettevõtte eetilise juhtimise tagamine.
Kindlasti peaks iga äriüksuse eesmärgiks olema ühilduda kontserni üleilmsete eesmärkidega, samal ajal aga tagada ka asjakohasus ja mõju kohalikul tasandil. Teatud teemade puhul ei olegi see keeruline. Näiteks võib üleilmne strateegia, mis keskendub heitkoguste vähendamisele, fokuseerida ühes riigis taastuvenergiaallikate edendamisele ja teises energiatõhususe suurendamisele.
Samas võib vabalt tekkida ka olukordasid, kus globaalselt väljatoodud teemad kohe kuidagi ei samastu kohaliku kontekstiga. Näiteks võib “S” teemade all ülemaailmselt olla fookuses laps- või sunnitööjõu kasutamine või “G” all korruptsioonijuhtumid. Kohalikule äriüksusele, kes pole seotud rahvusvaheliste tarneahelatega, vaid tegutseb ainult Eesti tasandil, võivad need teemad jääda kaugeks.
Seetõttu ongi oluline tuua sisse kohalik kontekst, mis hõlmab piirkonnale omaste keskkonnaväljakutsete hindamist, sotsiaalmajandusliku struktuuri mõistmist ning kohaliku juhtimismaastiku arvesse võtmist.
Mida teevad suurfirmad?
Suure tõenäosusega esitatakse rahvusvahelises kontsernis ESG fookusteemasid ja eesmärke CSRD teemaplokkide kaupa, mitte detailsemal tasandil. See annab võimaluse kohalikule äriüksusele leida igast teemaplokist sobiv alamteema. Nii näiteks võivad Eesti puhul “S” ehk sotsiaalsete teemade alla kuuluvate “Oma töötajad” või “Töötajad tarneahelas” teemaplokkides lapstööjõu asemel olla oluline teema hoopis töötajate tööohutus. Või “G” ehk ärieetika teemaploki all saab korruptsiooniteemad asendada suhetega koostööpartneritega või tarnijate maksekäitumisega.
CSRD sätestab ka, et juhul kui ettevõttel on oma spetsiifikast tulenevalt mingeid olulisi mõjukohti, mida CSRD-s pole kajastatud, siis tuleb need ettevõttel endal välja tuua. Samamoodi võib rahvusvahelise kontserni kohalik äriüksus tuua välja ka teemaplokke, mida globaalses ESG strateegias pole oluliseks peetud. Juhul kui näiteks kohaliku äriüksuse tegutsemise piirkonnas esineb veepuudust, on hea mõte prioritiseerida veesäästuga seotud algatusi, hoolimata sellest, et kontserni globaalse strateegia fookuses on hoopis näiteks õhusaaste.
Sidusrühmade kaasamine
Suhtlus sidusrühmadega on iga ettevõtte ESG strateegias oluline nurgakivi, sest aitab paremini mõista nende oluliste gruppide reaalseid vaateid, vajadusi ja ootusi antud ettevõttele. Sidusrühmad võivad olla sisemised, nagu näiteks oma töötajad, aga ka välimised, nagu kliendid, kogukonnaliikmed, sektorit reguleerivad asutused, pangad vms.
Suhtlus sidusrühmadega aitab igal äriüksusel tuua sisse kohalikku konteksti ja kohaliku tasandi jaoks olulisi teemasid, sest sidusrühmade ootused erinevad kindlasti piirkonniti ja riigiti. Suure tõenäosusega ei alahinnata kohalike sidusrühmade arvamust ka kontserni tasandil, sest õige lähenemise korral võib edukas sidusrühmade kaasamine viia näiteks töötajate ja klientide suurenenud lojaalsuseni, usalduslikemate suheteni koostööpartnerite ja tarnijatega jne.
Kas kohalikud eesmärgid aitavad kaasa globaalsete eesmärkide saavutamisele?
Päeva lõpuks on iga ESG strateegia puhul oluline paika panna konkreetsed eesmärgid ja tegevuskava nende saavutamiseks ehk nn teekaart. Ilmselgelt on iga äriüksuse jaoks oluline, et need eesmärgid arvestaksid kohaliku konteksti ja eripäradega, ressursi olemasolu jms. Samas tuleb leida ühenduskoht, kuidas kohalikul tasandil seatud eesmärgid peaksid aitama kaasa globaalsete kontserni ESG eesmärkide saavutamisele. Nii saab kindel olla, et seatud eesmärkidest on kasu ning rahule jäävad mõlemad osapooled.
Nagu varasemalt mainitud, on reeglina rahvusvahelistes kontsernides seatud eesmärgid pigem üldiste teemadeplokkide tasemel, mistõttu jääb mänguruumi, et mil moel antud teema eesmärki panustada – näiteks saastamise teema all saab käsitleda nii õhu-, vee- kui ka pinnasesaastet, sõltuvalt teema olulisusest kohalikul tasandil.
Kui peakontori ja kohaliku äriüksuse plaanid ei ühti
Mõned kohalikud äriüksused võivad leida end olukorrast, kus nad ise sooviksid juba paika panna oma ESG eesmärke ja strateegiat, kuid peakontor tõmbab n-ö pidurit. Siinkohal on oluline üritada mõista, et mis on sellise aeglustamise taga. Võibolla pole peakontoris veel täit selgust globaalsete eesmärkide, lähenemise, metodoloogiate ja ajakavade osas, sest ESG teemad on reeglina rahvusvahelise kontserni tasandil üpris keerukad ja nõuavad head teema valdamist, enne kui soovitakse kogu kontserniüleselt teele minna.
Olukorra mõistmine võib aidata ühtlustada kohalikke pingutusi kontserni strateegiaga ning võimaldab kohalikul äriüksusel jõudeajal mitte aega raisata. Näiteks tasub leida ESG initsiatiive, millega oleks kohalikul tasandil võimalik minna edasi, ilma et peaks ootama peakontorist sisendit. Sellised initsiatiivid võivad olla näiteks töötajate ESG-alaste teadmiste tõstmine ESG koolitustel ja töötubades, kohaliku ESG võimekuse loomine, regulatiivsete uuendustega kursisolek või pikaajalisemate sammude planeerimine ja tulevastele tegevustele aluse panemine.
Kui kohalik äriüksus viib ellu nn madalal rippuvaid vilju, millel on kohene positiivne mõju ja mida saab kiiresti ja lihtsalt juurutada, siis tasub panustada selliste, juba saavutatud edulugude ja ületatud väljakutsete kommunikatsiooni, seda nii ettevõttes sissepoole kui ka peakontori suunal. Selline lähenemine võib aidata saada toetust kohalikele pingutustele peakontori suunalt.
Kindlasti on kogu protsessi vältel oluline ka avatud suhtlus. Kui selgub, et kontserni ESG strateegias on ees oodata muudatusi või mingeid seisakuid, siis on oluline teavitada neist avatult oma kohalikke sidusrühmi, selgitada põhjuseid ja esitleda uut lähenemisviisi, et säilitada usaldus ning see, et teema laualt maha ei kukuks.
Niisiis, mida teha?
Peakontorist välja käidud ESG strateegia edukaks rakendamiseks kohalikus äriüksuses tuleb alustuseks mõista kontserni globaalseid ESG eesmärke, mida kohandada võimalikult hästi kohalikku konteksti. Hea viis kohalikku konteksti sisse tuua on muuhulgas kaasata kogu protsessi oma kohalikke sidusrühmasid.
Kui kohalikud ESG eesmärgid ühilduvad ja panustavad kontserni globaalsetesse ESG eesmärkidesse, võib loota, et ESG strateegiad saavad integreeritud kohaliku äriüksuse tegevusse ega jää eraldiseisvaks globaalseks dokumendiks. Päeva lõpuks võiks igal äriüksusel olla eesmärk vaadata ESG-d kui strateegilist lähenemist jätkusuutlikule ärikasvule, mitte kui ainult vastavust järgmisele globaalsele kontsernisisesele aruandele.
