Euroopa Liidu kestlikkusaruandlusest (Corporate Sustainability Reporting Directive – CSRD) on räägitud juba mõnda aega – kas kohustus tuleb, kellele, milleks ja millal. Nüüdseks võib kindlalt öelda, et aruandlust reguleerivad standardid on kohal ja ootavad ettevõtete ja organisatsioonide poolt rakendamist.
Selles blogipostituses keskendume suurettevõtetele ja avaliku huvi organisatsioonidele, kellel seisab 2026. aastal finantsaruande osana ees ka mittefinantsiliste näitajate ja andmete raporteerimine.
Raporteerimise ajakava
Juba paar aastat on hoiatatud ja rõhutatud, et „nüüd tuleb asuda tegutsema aruande õigeaegseks valmimiseks“. Vaatame ajajoont, et täpsemalt aru saada, kas „nüüd“ on viimaks pärale jõudnud.
Parema tunnetuse saamiseks liigume ajateljel lõpptähtajast samm-sammult tänasesse hetke tagasi. 2026. aastal tuleb hiljemalt juunikuu lõpuks esitada 2025. aasta kohta finantsaruanne ning selle juurde ka kestlikkusaruanne. Seega lisandub 2026. aasta esimesse kvartalisse uuenenud informatsiooni kokku kogumine, koondamine ning auditeerimine. 2025. aastal peaks kogu vajalik informatsioon juba andmebaasidesse jooksma ning toimuma andmete kokku kogumine.
Sellest lähtuvalt tuleb 2024. aastal teha vajalikud muudatused infosüsteemides ja andmebaasides, leida vajalikud vastutajad andmete kogumiseks, luua või muuta selleks vajalikud protseduurid ja poliitikad. Lisaks kaasata ja koguda informatsiooni oma väärtusahelas olevatelt partneritelt.
Kuid kõige olulisem on teada, millist teavet ning millisel kujul on vaja üldse koguma hakata ning mis on juba olemas. Erinevad analüüsid ja tegevused võtavad omajagu aega ning see kõik tuleb läbi viia oma tavapärase töö kõrvalt, seega on nüüd, 2024. aasta alguses, viimane aeg alustada!
CSRD ja ESRS (European Sustainability Reporting Standards ehk kestlikkusaruandluse standardid) toovad koos abistavate juhenditega kaasa sadu lehekülgi materjali, mida läbi töötada. Soovituslikult tuleb seda teha paar korda, et kogu temaatika oma ettevõtte perspektiivist lähtuvalt selgeks teha. See on esimene koht, kus mõelda, kas ettevõttes on olemas neid inimesi, kes on valmis sellist tööd tegema, ja kas selliseks tööks on olemas ka vajalik ajaressurss.
Kaheseolulisuse analüüs
Standardid toovad välja laia spektri ESG ehk keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalastest teemadest, mille kohta tuleb aru anda – osade standardite puhul on aruandmine kohustuslik kõigile, ent osade puhul on kohustus ainult siis, kui need on ettevõtte puhul olulised.
Niisiis peab ettevõte analüüsima, millised teemad on just nende tegevuse ja väärtusahela ulatuses olulised. Ka ühes sektoris tegutsevad ettevõtted ei pruugi raporteerida samades teemavaldkondades, kuna erisus tuleneb äri ja väärtusahela iseärasustest. Seega ei ole võimalik ka kellegi teise pealt spikerdada.
Selleks, et nõuetekohaselt aru anda ja käsitleda konkreetse ettevõtte jaoks õigeid teemasid, tuleb läbi viia standardi poolt ellu kutsutud kaheseolulisuse analüüs (Double materiality analysis). Selle analüüsi tulemusena hinnatakse, millistes teemavaldkondades negatiivseid ja positiivseid mõjusid avaldatakse keskkonnale ning ühiskonnale. Lisaks hinnatakse, millistes teemavaldkondades riskid ja võimalused mõjutavad ettevõtte finantsolukorda. Selle töö aluseks on sektori ja regulatsioonide taustanalüüsi läbiviimine ning oluliste sidusrühmade kaasamine.
Mis on selgunud?
Selle protsessi raames oleme näinud tavapärasele riskide kaardistamise tegevusele suure lisandväärtusena standardi kohustusliku osana ettevõtte jaoks oluliste sidusrühmade kaasamist, mis annab lisaks olulisusteemade analüüsile juurde infot ettevõtte kommunikatsiooni (sh investorkommunikatsiooni) ja turunduse laiemale planeerimisele.
Lisaks tavapärasele riskide hindamisele vaadeldakse mõjusid nii väliskeskkonnale kui ka vastupidi, väliskeskkonnast kogu väärtusahela ulatuses. Isegi kui ettevõttel on täna rakendatud mõni ISO juhtimissüsteem, siis ma usun, et sellist laia vaadet ESG teemades ei ole täna riskide hindamisel vaadeldud.
Kui välja on selgitatud olulised standardi teemad, tuleb mõista, millistes teemavaldkondades on ettevõttel juba olemas vajalik teave ja andmestik ning millistes tuleb hakata looma või muutma uusi poliitikaid, protseduure ja andmebaase.
Meie kogemus kaheseolulise analüüsi läbi viimisest
- Kestlikkusaruandluse protsess on kõiki organisatsiooni üksuseid koondav ja hõlmav protsess, seda ei saa üksi läbi viia ainult kvaliteedi, finants- või keskkonnaüksus.
- Sidusrühmade kaasamist on võimalik siduda ettevõtte üldisesse kommunikatsiooni- ja turundusplaani.
- Sidusrühmade kaasamisele kulub suurem osa analüüsi protsessi ajast.
- Protsess aitab laiendada ja tugevdada senist ettevõtte riskide analüüsi.
- Kestlikkusaruandlus ja sellega kaasnevad etapid on heaks sisendiks kogu ettevõtte strateegia kujundamisel.
Allikas: Miltton
Kõik on alles arenemises
Ajaraamis püsimisel lisab survet ka asjaolu, et ühelt pool tuleb „oma majas“ asjad korda seada, kuid andmeid ja infot on vaja koguda ka oma väärtusahelas olevatelt ettevõtetelt. Ja me ei pruugi teada, millises etapis on nemad oma kestlikkuse teekonnal. Tuleb arvestada, et meie partnerid võivad olla väga erinevates arengufaasides ja selleks, et vajalikku teavet saada, tuleb ka omakorda neid selles valdkonnas toetada ning koolitada.
Kui see kõik tundub peadpööritavalt ulatuslik, siis see nii alguses ka on. Kõik konsultatsiooniettevõtted ja suurettevõtted teevad paljuski nende standardite alusel kaheseolulisusanalüüsi esimest korda. Ka audiitorid hakkavad alles õppima, kuidas seda infot auditeerida. Kõik osapooled õpivad selle protsessi käigus üheskoos.
Ent aja jooksul kujuneb välja kestlikkusaruandluse koostamise protsess ja lõpuks on see sama tavapärane ja iseenesestmõistetav, nagu seda on seni olnud iga-aastane finantsaruandluse koostamine.
Täpsemalt saab kestlikkusaruandluse eesmärgist, kellele on see kohustuslik ja millised on raporteerimise tähtajad, lugeda Milttoni blogiartiklist.