Milttoni blogi eelmises artiklis kirjutas Milttoni valitsussuhete vanemkonsultant Kadri Vanem EL-i seadusloomeprotsessidesse sekkumisest ja kaasarääkimisvõimalustest. Siinne on järg teemale, milles teeme sissevaate EL-i roheleppesse ning sellest tõukunud eelnõude status quo’sse.
Nii Eesti riigil kui Eesti ettevõtjatel ja kodanikel on erinevad võimalused nende poliitikate kujundamises aktiivselt kaasa lüüa, et need võtaksid üldises EL-i kontekstis enam arvesse just meie eripärasid ning meile olulisi fookuspunkte.
Rohelise kokkuleppe pakett
Euroopa roheline kokkulepe ehk EL-i strateegia kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks on mahukas kimp strateegiaid, tegevusplaane, direktiive ja määruseid, mille kaudu nn rohepööret ellu viiakse. Sellele vaatamata on rohepööre sõnana muutunud abstraktseks ja tihti ka kinni jäänud süsiniku tunnelvisiooni. Rohelise kokkuleppe paketti kuulub aga lisaks kliimameetmetele ka õhu- ja veesaaste vähendamine, toidutootmine, liigirikkus, ringmajandus jpm.
Rohelise kokkuleppe paketis on käesolevaga kokku 166 seadusandlikku ettepanekut, millest 62 on vastu võetud ja 27 puhul on saavutatud poliitiline kokkulepe – see tähendab, et need võetakse lähiajal ametlikult vastu ning hakkavad kokkulepitud ajahetkest kehtima. Lisaks on roheleppe paketi raames menetlusse esitatud veel 33 ettepanekut ja 36 algatust ootab väljatöötamist.
Esimeste puhul on mõistlik silma peal hoida just Eesti seisukohtade kujundamisel ning Euroopa Parlamendi valimiste järel ka EP menetlustel. Teiste puhul tuleb aeg-ajalt vaadata Komisjoni kodulehte ning avalike konsultatsioonide registrit, et juba varajases järgus oma sisend eelnõu väljatöötamise faasis esitada. Kui EL-i direktiive hakatakse üle võtma, on liikmesriigil paindlikkust tingimused oma oludele vastavaks kohandada – siin on võimalus olla riigiga aktiivses dialoogis, et kehtestada Eestis just meile sobiv lahendus.
Köitvamad direktiivid ja määrused, mida ei ole veel Eesti õigusesse üle võetud, ning nende staatus
- Direktiiv tarbijate võimestamiseks üleminekul rohelisele majandusele (DECGT), millega muudetakse ebaausate kaubandustavade direktiivi (UCPD) ning mis sillutab tee roheväidete direktiivile (GCD). Direktiiviga keelatakse kasutada ebamääraseid, üldiseid ja eksitavaid roheväiteid ilma neid põhjendamata, nt kliimaneutraalsuse saavutamise väide ilma krediidi ostmise taktikat mainimata. Samuti pööratakse tähelepanu ökomärgiste usaldusväärsusele ning kaupade vastupidavusele. 2025. aasta esimeses pooles peaks olema liikmesriikidesse ülevõtmine toimunud.
- Roheväidete direktiivi (GCD) ettepanek esitati aasta tagasi eesmärgiga seada täpsem reeglistik roheväidete esitamiseks, märgiste kasutamiseks ja nende õigsuse kontrollimiseks. EP võttis just äsja, 12. märtsil, oma esimese lugemise seisukoha vastu 467 poolthäälega. Juba vastuvõetud seisukoht süsiniku krediidi kaudu kliimaneutraalsuseks nimetamise osas jääb kehtima, krediidiostmise skeeme võib neid läbipaistvalt põhjendades oma väidetes kasutada ainult jääkheite puhul (krediitide osas vt ka süsiniku sidumise sertifitseerimise raamistikku CRCF, millest on allpool juttu).
Muuhulgas soovib Euroopa Parlament, et tõendeid väidete vettpidavuse kohta hinnataks liikmeriikides 30 päeva jooksul (erandid lihtsamate väidete puhul ja mikro-, väikeste ja keskmiste ettevõtete puhul). Reegleid rikkuvaid ettevõtteid võidakse ajutiselt riigihangete pakkumistest kõrvaldada või trahvida 4 protsendi ulatuses käibest. Ohtlikke aineid sisaldavate toodete osas roheväidete esitamise keelamist peab Komisjon veel hindama. Pärast suviseid EP valimisi jätkab uus parlamendi koosseis selle direktiivi menetlemist, alustades kõigi eelduste kohaselt triloogi Euroopa Nõukoguga. Ambitsioonika prognoosi kohaselt algab direktiivi siseriiklik rakendamine aastast 2026. - Hoonete energiatõhususe direktiiv (EPBD) kohustab alates 2027. aastast koos ehitusloa taotlusega esitama ka hoone kasvuhoonegaaside jalajälje arvutuse. Eesti plaanib direktiivi üle võtta nii, et see rakendab antud kohustuse kõikidele üle 1000 m² hoonetele juba 2025. aastal. Loe ruumipoliitika ja hoonete kohta ka Milttoni kestliku elukeskkonna eksperdi Tõnis Arjuse artiklist.
- Patareide ja akude määrus, millega reguleeritakse patareide ja akude kogu olelusringi, on Eesti õigusesse juba osaliselt üle võetud – turule lastavad patareid peavad kandma CE-märgist ega tohi sisaldada pliid üle 0,01 protsendi kogumassist.
- Kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD) on siseriiklikku õigusesse ülevõtmise faasis ja käesoleva aasta juuliks peaksid olema direktiivi nõuded jõustunud raamatupidamise, audiitortegevuse ja väärtpaberituru seadustes.
- Energia maksustamise direktiivi ettepanek on ainus “Eesmärk 55” paketti kuuluvast seadusandlikust ettepanekust, mis pole veel vastu võetud või mille osas pole poliitilist kokkulepet saavutatud. Ettepaneku kohaselt maksustatakse keskkonda rohkem saastavad kütused (kivisüsi, nafta, gaas), lennuki- ja laevakütused.
- Raamistik süsiniku sidumise sertifitseerimiseks (CRCF), mille osas on äsja veebruaris EL-i tasandil kokkulepe saavutatud ning mis kõigi ootuste kohaselt toob selgust ja usaldusväärsust süsinikukrediitide turule tõenäoliselt aastast 2026.
- Euroopa Liidu metsaseiremäärus (Monitoring framework for resilient European forests), mille juured pärinevad EL-i uuest metsastrateegiast. Ettepaneku kohaselt looks ja haldaks Komisjon koostöös liikmesriikidega terviklikku ja ühtsetel alustel toimivat seiresüsteemi, mis tagaks standardiseeritud ja ühtlustatud andmed, mida kogutaks nii uuringutega kui ka Copernicuse kaugseire abil. Käesolevaga kujundab Komisjon seisukohta ning määruse osas on oluline jälgida selle ühilduvust olemasoleva Eesti metsaseire süsteemiga.
- Kestlike toidusüsteemide raamistik (FSFS) on strateegia “Talust taldrikule” üks juhtivaid algatusi. Komisjon on läbi viinud esialgse mõjuhinnangu, avalik arutelu oli ettepaneku suhtes soosiv, kuid algne plaan esitada ettepanek 2023. aasta lõpul ei teostunud ning hetkel on ebaselge, kuidas sellega edasi liigutakse.
- Kuigi Euroopa kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv (CSDDD) ei ole ametlikult osa roheleppe paketist, on see siiski otseselt keskkonnakaitselise eesmärgiga – direktiivi staatusest on sissevaate teinud Milttoni jätkusuutlikkuse vanemkonsultant Mari Salmu.
Mõni päev tagasi saavutas Nõukogu mõneti positiivse üllatusena kokkuleppe direktiivi tekstis, küll aga omade mööndustega sisu osas – kohaldumisalasse kuuluvate ettevõtete käibe ja töötajate arvu künnist tõsteti. Käibe lävend tõusis 300 miljonilt 450 miljonile ja töötajate lävend tõusis 500 töötajalt 1000 töötajale. Nii kohaldub direktiiv varasema 6800 ettevõtte asemel 5300 ettevõttele.
Allikas: Miltton
On selge, et uue mandaadiperioodi 2024–2029 keskseks narratiiviks saab Euroopa Liidu kaitsevõimekuse tugevdamine nii tööstus- kui välis- ja julgeolekupoliitika, Ukrainale antavate toetuste ning teiste poliitiliste meetmete kaudu. Samuti võib kindel olla, et moel või teisel jätkatakse roheleppe ambitsioonide täitmist.
Roheleppe täitmise, aga ka ambitsioonikuse tõstmise vajalikkust ilmestab 11. märtsil avaldatud esimene Euroopa kliimariskide hinnang (EUCRA), mis annab paraku laastava sissevaate sellesse, kuidas me Euroopas muutuva kliimaga toime tuleme.
27. märtsil kell 9–11 toimub Milttonis koolitus “Panoraamvaade Euroopa Liidu seadusloomele jätkusuutlikkuses ja kuidas sünnivad otsused”, kus aitame orienteeruda kõigis kestlikkusega seotud seadusloome protsessides, samuti vaatame, kuidas hõlpsasti EL-i seadusloome protsesse jälgida ning kus on võimalik sekkuda ja oma seisukohti edastada. Mängust ei jää välja ka Euroopa Parlamendi valimised. Ennast saab kirja panna siin.
Lingid EL-i otsustusprotsesside jälgimiseks
Euroopa Liidu avalike konsultatsioonide veebileht, kus saab igaüks eelnõude kohta arvamust avaldada.
Seadusandlike protsesside staatust saab jälgida siit.
EL-i seadusandlike menetluste staatust saab järgida siit, EP legislative observatory.
EU-lex ehk Euroopa Liidu Riigi Teataja.
Eesti seadusandlikud protsessid ning menetlused leiab siit.
Euroopa Komisjoni koduleht.
Euroopa Parlamendi koduleht.
EL Nõukogu koduleht.
Allikas: Miltton
