Tehnoloogiaajastu on arenenud üüratult kaugele ning toonud kaasa päris mitmeid keerukaid küsimusi seoses isikutega, kes täna on veel lapseeas. Kas peaksid oma lapsest tehtud pilte internetti riputama? Kas peaksid kõigis arvutimängudega seotud keskkondades lapse nimel nõusolekuid andma? NJORDi advokaat Gerda Grauberg annab vastused. 

Avalikud andmed internetis

Varajases eas laste eest vastutavad vanemad, kes võivad enese teadmata panna lapse tulevikus ebameeldivasse olukorda. “Igaühel on õigus paluda, et nende kohta eemaldatakse teatud teave internetist, kuid see protsess võib osutuda keeruliseks ning aeganõudvaks. Levinuim probleem on see, et postitatakse sotsiaalmeediasse lastest pilte ning avalikustatakse ka nimi, sünnikuupäev ja tihtipeale veelgi põhjalikum info,” märgib Grauberg.

Allpool toob Grauberg välja mõningad õigused, mis lastel eksisteerivad, kuid mille eest vastutavad vanemad ja ka teenusepakkujad. Nende reeglite raamistikust kinni hoidmine aitab tulevikus vältida olukorda, kus lapsel seoses isikuandmetega probleeme tekib.

Laste isikuandmed väärivad erilist kaitset, sest lapsed ei pruugi olla piisavalt teadlikud asjaomastest ohtudest, tagajärgedest ja kaitsemeetmetest ning oma õigustest seoses isikuandmete töötlemisega. Laste õiguste kaitsmise eest vastutavad eelkõige nende vanemad, mistõttu ei piisa sellest, kui teenusepakkuja küsib ainult lapselt nõusolekut tema andmete töötlemiseks. 

Laste isikuandmete töötlemisel peab kogu teave olema ja suhtlemine toimuma selges ja lihtsas keeles, mis on lapsele kergesti arusaadav. Üldreeglina peaks teave olema kokkuvõtlik, lihtsalt kättesaadav ja arusaadav ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Vajaduse korral tuleks täiendavalt kasutada visualiseerimist.

Igal inimesel on õigus oma isikuandmete kustutamisele ja nende töötlemise lõpetamisele eelkõige siis, kui isikuandmed ei ole enam vajalikud eesmärkidel, mille jaoks need koguti, või kui ta on oma nõusoleku tagasi võtnud. “Kõnealune õigus on asjakohane eelkõige siis, kui andmesubjekt andis nõusoleku lapsena, olemata täielikult teadlik töötlemisega kaasnevatest ohtudest, ja hiljem soovib need isikuandmed eelkõige internetist kustutada,” selgitab Grauberg. Andmesubjektil peaks olema võimalik seda õigust kasutada, vaatamata sellele, et ta ei ole enam laps.

Vanemad peavad ka oma tegevuses pöörama tähelepanu küsimusele, kas mõnele teenusepakkujale (näiteks mõni sotsiaalmeediaportaal või online-arvutimängude keskkond) lapse nimel nõusoleku andmine on ikka lapse parimates huvides. “Samuti ei pruugi mõne praegu armsana tunduva pildi postitamine olla lapse huvides,” lisab Grauberg. Näiteks võib laps täiskasvanuks saades kahetseda, et temast on internetis kättesaadavad kunagised vannipildid, kuid pildi eemaldamine on juba keerulisem.