Enamasti on teada, et äriühingu pankroti korral pööratakse tagasi vahetult enne pankrotti tehtud tehingud, mis kahjustavad võlausaldajaid. Mõnevõrra vähem ollakse kursis, et sarnane võimalus on sissenõudjal ka täitemenetluses.
Isegi kui võlgnik on täitemenetluse kartuses oma vara teistele isikutele võõrandanud, võib siiski olla veel võimalik vara uutelt omanikelt tagasi võlgnikule nõuda, et seda saaks täitemenetluses müüa, räägib NJORDi partner ja vandeadvokaat Triinu Hiob.
Täitemenetluse seadustik lubab nimelt võlausaldajal, kellel on võlgniku vastu jõustunud kohtuotsus või muu täitedokument, nõuda kohtu kaudu võlgniku tehtud tehingu tagasivõitmist, kui täitemenetluses pole õnnestunud nõuet täita või on tõenäoline, et see ei õnnestu. Selle mõte on pöörata tagasi tehingud, mille eesmärk või mõju oli võlgniku maksevõime vähendamine.
Kui teine pool, kellele võlgnik oma vara võõrandas, teadis, et tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huve, on võimalik tagasi võita lausa kuni kolm aastat enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud tehing. Kui tehing tehti lähikondsega, näiteks abikaasaga, enda või abikaasa lähisugulasega või juriidilise isiku puhul temaga seotud isikuga, kehtib eeldus, et tehingu teine pool teadis võlausaldaja huvide kahjustamisest.
Samasugune eeldus kehtib ka tehingute puhul, mis tehti kuni kuus kuud enne täitemenetluse algust. Seega neil juhtudel on tehingu tagasipööramine lihtsam. Kinke- või muu vara tasuta võõrandamise leping on võimalik kahe aasta jooksul tagasi võita sõltumata sellest, kas kingisaaja või vara tasuta omandaja teadis võlausaldaja huvide kahjustamisest või mitte.
Nagu eelnevast selgub, on tehingute tagasivõitmisele seatud ajalised piirangud. Praktikas võõrandab võlgnik mõnikord vara juba ammu enne täitemenetlust, vahel ajal, mil kohtus alles menetletakse võlausaldaja nõuet tema vastu. Riigikohus on leidnud, et selleks, et vältida tagasivõitmise tähtaegade möödumist, võib võlausaldaja juba enne täitemenetluse algust esitada n-ö ennetava tagasivõitmise hagi. Sel juhul tagasivõitmise asja menetlus peatatakse ja see jääb ootele, kuni lahendatakse võlausaldaja ja võlgniku vaheline vaidlus nõude enda üle.
Erinevalt pankrotimenetlusest peab võlausaldaja ise täitma aktiivset rolli selleks, et võlgniku tehinguid tagasi võita. Kui pankrotimenetluses tegeleb selliste hagide esitamisega pankrotihaldur ja võlausaldajad ei pea ise tagasivõitmisega vaeva nägema, siis täitemenetluses kohtuotsuse või muu täitedokumendi täitmise huvides tehingu tagasivõitmiseks peab hagi esitama võlausaldaja.
Kui kohus rahuldab tagasivõitmise hagi, tunnistab ta vara võõrandamise tehingu kehtetuks. Sel juhul peavad tehingu pooled tagastama kõik, mis nad tehingu alusel said. Seega peab muu hulgas tehingu teine pool andma vara võlgnikule tagasi. Peale seda on kohtutäituril võimalik vara müüa, et saadud rahast rahuldada võlausaldaja nõue.
Kui sul on nõue, kuid tead, et võlgnik on muutnud end varatuks, aitavad NJORDi advokaadid leida lahenduse, et vara oleks võimalik võlgnikule tagasi saada ja täitemenetluses müüa.
