Kanep on juba ammustest aegadest paljudele tuntud taim. Enamasti seostatakse kanepit narkootikumidega, kuid vähem teatakse, et kanepit, milles ei ole üldse THC-d ehk tetrahüdrokananbinooli või milles selle sisaldus jääb alla 0,2 protsendi, nimetatakse tööstuslikuks või tehniliseks kanepiks.
Tööstuslikul kanepil on mitmeid häid kasutusvõimalusi. Selle sitkest kiust saab valmistada nii rõivaid, esmatarbekaupu (paberit, seepi), ehitusmaterjale (plokke, plaate, villa, värvi, isolatsioonimaterjale), biomassi, õli kui ka toitu. Vajadus tööstusliku kanepi järele on viimastel aastatel maailmas jõudsalt suurenenud ning arvatakse, et Euroopa kannabidiooli (CBD) turg on järgmise nelja aasta jooksul kasvamas lausa 400 protsendi võrra. Mõned allikad loodavad lausa, et sellest taimest võib saada rohepöörde päästja.
Missuguseid uuringuid on tööstusliku kanepi kohta tehtud Eestis ja kuhu on selles vallas välja jõutud koos kanepipõhiste farmaatsiatoodete tootja Hemptec OÜ-ga, räägib TalTechi vanemteadur Maria Kulp.
Miks on vaja tööstusliku kanepiga katsetada?
TalTechi loodusteaduskonna keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur Maria Kulp ütleb, et Hemptec OÜ-ga on TalTech koostööd teinud juba 2018. aastast. Selle aja jooksul on valminud rida eeluuringuid, mis on seotud tööstuslikust kanepist kannabidiooli isoleerimisprotsessi arendamise ja optimeerimisega.
Esialgu toimetati uuringutega laboris, seejärel aga mindi üle pool-tööstuslikus mastaabis tootmisele. Oktoobris 2021 sai ettevõte EAS rakendusuuringu programmi toetuse CBD isoleerimisprotsesside edasiseks arendamiseks.
Maria Kulp täpsustab, et seejärel testiti kaht kannabidiooli isoleerimise tehnoloogiat, kasutades abivahendina orgaanilist solventi ja vedelat süsiniku dioksiidi. Sõltuvalt kanepi biomassi kvaliteedist ja ka valitud tehnoloogiast saadakse erineva koostisega lõpp-produktid (alustades seguekstraktist ja lõpetades puhta CBD kristallidega), mida saab kasutada farmaatsias, aga ka kosmeetikatoodetes ja/või toidulisandina.
Maria Kulp selgitab uuringu olulisust öeldes, et tootmisprotsesside optimeerimine ja tõhustamine lubab suurema saagisega ehk tootmisel või töötlemisel puhta saagina saadavast kogusest efektiivselt toota soovitud produkti ning vähendada energiakulu.
Väga mitmeotstarbeline taim
Maria Kulp märgib, et tööstuslik kanep on üks vanimaid üheaastaseid põllukultuure, mida kasvatatakse mitmel otstarbel. See taim sisaldab teadaolevalt üle viiesaja ühendi, millest üle saja on fütokannabinoidid ehk ained, mida leidub vaid kanepis ja näiteks inimese organism seda ise ei tooda.
Kaks peamist kannabinoidi (ja need, mis on enim tuntud oma ravipotentsiaali poolest) on Δ9-tetrahüdrokannabinool (Δ9-THC) ja kannabidiool (CBD).
Δ9-THC on tuntud looduslik psühhotroopne ühend, mida koguneb tööstuslikus kanepis minimaalsetes kogustes kuni 0,2 protsenti. CBD ei ole psühhotroopne ja sellel on suur potentsiaal farmatseutilisel kasutamisel.
Viimasel ajal on CBD-le pööratud märkimisväärset tähelepanu selle paljude raviomaduste ja farmakoloogiliste toimete tõttu (vaata uuringut “The therapeutic role of Cannabidiol in mental health: a systematic review” siit). Mainitud on näiteks valuvaigistavat, antibakteriaalset, põletiku-, diabeedi-, oksendamise-, epilepsiavastast ja antiproliferatiivset mõju.
Maria Kulp ütleb, et CBD-ga rikastatud farmaatsia-(EPIDIOLEX®), isikliku hügieeni ning kosmeetikatoodete ja ka toidulisandite järele on Euroopas suur nõudlus ning uuringu Grand View Research kohaselt on Euroopa CBD turg kasvamas 400 protsendi võrra järgmise nelja aasta jooksul. Eestiski saab juba praegu osta mõnesid kannabidiooli sisaldusega tooted.
Kas kanep päästab rohepöörde?
Kas tänu tööstuslikule kanepile ja sellega seotud uuringu tulemustele saab aga anda tõuke või abi rohepöördele?
Maria Kulp tõdeb, et biomassi väärindamine on progressiivne suund, mis võimaldab arendada uusi tehnoloogilisi lahendusi selleks, et looduslikke ressursse efektiivselt kasutada. Ta toob välja, et tööstusliku kanepi biomassi väärindamise tehnoloogiad (selle hulgas ka kannabinoidide ekstraktsioon) lubavad luua uusi tööstusharusid ning lausa uusi töökohti.
Lisaks on kanep uuringute järgi taim, mis seob rohkem CO2 hektari kohta kui mets ning on ka kasulik põllukultuur (vaata uuringut “Energy and carbon footprint assessment of production of hemp hurds for application in buildings” siit).
