TalTechi blogi

Kuus aastat unetuid öid, verd, higi ja pisaraid: TalTechi teadlased on leidnud viisi, kuidas toota saepurust toitu

Kuna Eestis jääb tootmisel kõige rohkem üle saepuru, otsustasid TalTechi teadlased eesotsas Nemailla Bonturi ja Petri-Jaan Lahtveega seda targalt ära kasutada. Foto: erakogu

Saepuru on üks suurema mahuga materjale, mis Eestis tootmisel üle jääb. Mis sellega siis peale hakata? TalTechi spin-off ettevõtte ÄIO asutajad Nemailla Bonturi ja Petri-Jaan Lahtvee leidsid küsimusele vastuse. 

Nii Lahtvee kui ka Brasiiliast pärit Bonturi juured on biotehnoloogias – selle valdkonna eesmärgiks on kasutada mikroobe, et toota erinevatest orgaanilistest kõrvalsaadustest midagi väärtuslikku. Ettevõttega ÄIO asusid nad valmistama puidu jäägist toiduks mõeldud rasvu ja õlisid. Peamine siht on vähendada toidu tootmise ökoloogilist jalajälge ning pidurdada kliima soojenemist. 

Miks just saepuru?

Pärast välismaal töötamist asus Petri-Jaan Lahtvee TalTechis biohtehnoloogia valdkonda edasi arendama. Kui siiani on olnud selle valdkonna põhikomponentideks tootmisel enamasti ka toiduks kasutatavad suhkrud, siis nüüd andis Lahtvee võimaluse puidule.

Põhjus on lihtne – suures koguses suhkruid Eesti loodusest ei leia, puitu ja põllumajandusjääke aga küll. Kuna Eestis jääb tootmisel kõige rohkem üle saepuru, otsustasid teadlased seda targalt ära kasutada. 

Kuna just rasvade ja õlide tootmisel on keskkonnale globaalselt suur mõju, tekkis mõte valmistada saepurust toiduks mõeldud võiet. Kui projekt osutub edukaks, saab see tulevikus asendada palmi- ja kookosõli ning loomsete rasvade kasutamist toidus. 

Inimesed on oma loomult laisad 

Lahtvee nendib, et laias laastus on inimesed oma loomult väga laisad – kui tahetakse sõita soojale maale puhkama, siis lennatakse sinna lennukiga – see on hea kiire lahendus, kuid reisijad enamasti ei mõtle, kuidas see keskkonda mõjutab. Kui kellelegi aga maitseb liha, siis ta seda ka sööb. Seetõttu tuleb arendada alternatiivid, mida on inimestel lihtne ning mugav kasutusele võtta ning lisaks on need keskkonnasõbralikumad ning tervislikumad.

Lahtvee sõnul on biotehnoloogide eesmärk toiduvaldkonnas luua tervislikumaid ja kvaliteetsemaid tooraineid, millel oleks keskkonnale väiksem mõju. Et inimesed neid tooteid ka tarbida tahaksid, peavad need muidugi olema maitsvad. Nii saab muuta inimeste toitumisharjumusi ning vähendada ka kliima soojenemist. 

Mida see kõik aga teadlaste jaoks tähendas? “Kuus aastat unetuid öid, verd, higi ja pisaraid. Kui laboris läheb midagi valesti, teed uuesti. Ja veelkord uuesti. Vaja läks palju järjekindlust,” kirjeldab Bonturi. Nüüd on aga tulemus käes ning Lahtvee ja Bonturi on kaasamas ÄIOle juba ka esimesi investeeringuid. “On üsna palju ettevõtteid, kes on meie tootest huvitatud,” sõnab Lahtvee. 

Biotehnoloogiast veel

TalTechi keemia ja biotehnoloogia teaduskonna toidutehnika ja inseneribioloogia labori teadustöö keskendub globaalsele bioloogilise jätkusuutlikkuse väljakutsetele, sealhulgas toidu ja sööda, aga ka biokeemiliste ainete ja materjalide kestlikule tootmisele. 

Välja öötatakse uued biopõhised protsessid, millega muundavad erinevaid orgaanilisi toidu- ja puidutööstuse jäätmeid lisandväärtusega toodeteks.  

Samuti arendatakse koos rahvusvaheliste ja kohalike partneritega ringmajanduse kõiki väärtusahelaid, et tagada minimaalse ökoloogilise jalajäljega lisandväärtusega toodete jätkusuutlik tootmine. 

Kuidas sündis nimi ÄIO?

Brasiiliast pärit Nemailla Bonturi on elanud Eestis juba kuus aastat ning talle meeldib väga Eesti folkloor. Just sellest tuli mõte kasutada ettevõtte nimes tegelast Eesti folkloorist ning internetist infot otsides leiti une- ja unistuste jumal Äio. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.