Kinnisvara lühiajaline üürimine on populaarne teenimisvõimalus ning majutuse jagamisplatvormid teevad selle ka imelihtsaks. Probleem seisneb enamasti aga naabrites, kellele teevad lühiajalised üürnikud palju peavalu, kirjutab NJORDi advokaat Jelizaveta Henno. 

Häiritud naabrid on toonud välja elukeskkonna kvaliteedi langemise, mida põhjustab igapäevane võõraste inimeste vahetumine ja inimliikluse intensiivsus, müra, pidutsemised ja trepikodade risustamine.

“Kinnisvaraomanikele on aga selline vastasseis ebaõiglane, sest igaühel on õigus otsustada, kuidas oma omandit kasutada. Rääkida saab vaid õigusaktidest tulenevatest piirangutest ja ettenähtud nõuetest,” ütleb Henno. Piirangud kinnisasja lühiajalisele väljaüürimisele võivad tuleneda näiteks detailplaneeringust. “Viimane mitte ainult ei määratle ehitustegevuse tingimusi, vaid on ka maakasutuse aluseks. Mõnikord on detailplaneeringus väga täpselt määratletud, kuidas ehitist kasutada tohib.”

Sealt võib selguda, et kõiki tegevusi ei saagi kinnistul teha ning see tuleneb ehitusseadustikust. Riikliku järelevalve käigus saab omavalitsus kontrollida, kas omanik kasutab ehitist otstarbekohaselt.

“Näiteks on elamumaa ette nähtud elamiseks ning mitte majandus- või kutsetegevusteks. Ärimaa sobib aga ettevõtluseks, kusjuures üheks liigiks on seal ka majutusehitiste maa, mis sobib ka ööbimisteenuste pakkumiseks,” toob Henno välja. 

Elamu- ja ärimaa mõjud piirkonnale ja keskkonnale võivad olla väga erinevad. Kinnistu lühiajaline üürimine võib elukeskkonda rohkem mõjutada kui pikaajaline kasutamine elamispinnana. 

Olukorras, kus ehitist kasutatakse muul otstarbel, võib kõne alla tulla ka kasutusloa kehtetuks tunnistamine. Näiteks on elu- ja majutushoonetel erinevad tuleohutuse nõuded. Seega, kui elamus hakatakse tegelema majutustegevusega, võib olla vajalik teha ehituslikke muudatusi ja läbida ka vastav loamenetlus. “Iga olukord vajab aga eraldi analüüsimist ja probleemi lahendamine sõltub konkreetsest juhtumist,” ütleb Henno. 

Häiritud naaber saab tugineda enda huvide kaitseks ka tsiviilõiguslikele regulatsioonidele juhul, kui majutusteenuse tõttu saab tema kinnistu kahjustada või on tegevus vastuolus keskkonnakaitse nõuetega.  

“Arvestada tuleb aga sellega, et mõningaid mõjutusi peab korteriomanikust naaber siiski taluma, kui need  jäävad omandi tavakasutuse piiridesse. Näiteks suits, aur, ebameeldiv lõhn, tahm, soojus, müra või põrutused.”  

Mängu võib tulla veel üks aspekt – kui pakkuda kinnistut lühikeseks ajaks, võib see turismiseaduse tähenduses olla majutusteenus. See on reguleeritud tegevus, kus on veel eraldi omad nõuded kvaliteedile ja ruumide ohutuse ning turvalisuse tagamiseks.