Kas oled juba leidnud aega, et külastada Adamson-Ericu muuseumi näitust “Alati moes. Käekottide 100 aastat”? Veel on selleks võimalus! Kuni 12. märtsini saad tutvuda iga aastakümne märgiliste käekottidega ning näha, kuidas on aja jooksul muutunud nende stiil, laad, funktsioon ja materjal.
NJORD Advokaadibüroo partner Karolina Ullman kirjeldab, kuidas on seotud märgilised käekotid tänapäeva digimaailmaga ning milliseid õigusalaseid vaidlusi võib arenev digikeskkond kaasa tuua.
Ullman toob välja, et Adamson-Ericu näituselt leiab muuhulgas kuulsa Prantsuse moemaja Hermès luksusliku Kelly koti. Samast moemajast tuleb ka Kelly koti samavõrd tuntud sugulane Birkin. Neid kahte eristab väike detail: Kelly kotil on üks käepide ja õlarihm, Birkinil aga kaks käepidet. Seetõttu peetakse Kelly kotti elegantsemaks ning Birkinit veidi sportlikumaks.
Jätame moemaailma korraks kõrvale ning vaatame, kuidas on muutunud ajas kunsti loomine ja kujutamine. Tehnoloogia arenguga on kunstnikud hakanud tegema digitaalset kunsti. Kunagi seisnes digitaalse kunsti suur probleem selles, et originaalid ja koopiad olid identsed. Kui su kunsti tuumas on “ainult” 1-ed ja 0-id ning puudub ühendus teose looja identiteediga, siis võib küsida, et milles seisneb selle rahaline väärtus?
Kunstnik ei saa sellisel juhul oma loomingulise töö tulemust ju kaitsta, kuna tal puudub kontroll selle üle, kui mitu eksemplari ja millises kvaliteedis loometöö turule jõuab.
Plokiahela tehnoloogia avas aga tee, kuidas seostada väljaandja ja tema looming (ehk token). Lisaks tekkis väljaandjal võimalus otsustada, kas luua ainueksemplar või limiteeritud väljaannete kogus. Nii sündis NFT-kunst – digitaalsed kunstiesemed, millega saab vabal turul kaubelda, kuna neid pole võimalik kopeerida.
Web3 (world wide web’i kolmas põlvkond, kus saad elada paralleelselt igapäevaeluga ka digireaalsuses, tuntud ka Metaverse’i nime all) hakkasid nüüd ilmuma mitte ainult kunsti, vaid ka bränditoodete ja sporditegelaste avatarid. Lisaks kõik see, mida on võimalik ja võib-olla mitte veel võimalik endale ette kujutada.
Kuna esemeid müüakse seal klassikaliste maksevahendite vastu, on neil ka reaalmaailmas rahaline väärtus olemas. See kõik on viinud selleni, et juba on käimas mitu kohtuvaidlust selle üle, kellele kuuluvad teatud esemete õigused.
Kõige kuulsam kohtuvaidlus on hetkel Hermès International v. Rothschild või Meta-Birkin (mis leiab aset USA-s).
NTF-kunstnik ja aktivist Mason Rothschild andis eelmisel aastal välja 100 Birkini kotti NFT-na. (Rahvakeeli: 100 unikaalset “pilti” Birkini kotist, mida saad “kanda” vaid Web3-maailmas, ehk sinu avatar saab seda näidata teistele avataridele, kes Web3-s ringi liiguvad.)
Moemaja Hermès nõuab New Yorgi kohtu kaudu oma intellektuaalomandiõiguste rikkumise eest nende eemaldamist Web3-st, rikkumise lõpetamist ja 1 miljardit USA dollarit pluss summa, mille Rothchild teenis müügi pealt.
Mason Rothchild toob ühe argumendina välja, et NFT-kunst ongi vaid kunst, ja see, mis tema teeb, ei ole kaugel sellest, mida omal ajal tegi Andy Warhol Campell’si supipurkidega. Tema kunstnikuväljendused on tema sõnavabadus.
Juristid jälgivad kohtuvaidluse arengut huviga, kuna üks on selge – maailm on muutunud ja iga tehnoloogiahüppega peab edasi arenema ka õigusvaldkond. Kuna Web3 on selgelt meie tuleviku osa, võib Meta-Birkini kohtuotsus tuua kaasa muutusi kogu digimaailmas.
30.01.2023 oli sellel teemal New Yorgis kohtuistung, mille vastus peaks selguma sel kuul.
