Millise Maa oma tulevastele põlvedele endist maha jätame? Kas meie lastel on üldse võimalik siin oma elu normaalselt jätkata? Soome räppar Mikael Gabriel ja nublu valutavad samuti südant meie planeedi tuleviku pärast ja seepärast lõid kaasa Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse üleskutsega viia sõnum noorteni läbi muusika. Koostööst sündis eelmise aasta viimasel päeval menukas singel “Vihje”.

Uurisime Mikael Gabrieli (MK) ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktori Christer Haglundi (CH) käest, kuidas koostöömõte sündis ja mis sellest lõpuks välja tuli.

Räägime pisut sellest koostööst, kuidas see algas ja miks otsustasite just MK ja nublu punti kutsuda?

CH: Põhjamaade Ministrite Nõukogu üks südameteemasid on kestlikkus ehk kuidas tagada see, et ka meie lastel ja lastelastel oleks tulevikus normaalne elukeskkond. Kuidas saaksime inimesi suunata mõistlikumalt tarbima ja aru saama, millised tagajärjed nende valikutel on. Selleks, et paremini noorema publikuni jõuda, oleme varem teinud koostööd populaarse telesarjaga “Padjaklubi”.

Padjaklubi tüdrukud arutlesid sarjas meile olulistel teemadel ja tegime koos nendega ühe video, mis osutus väga edukaks – jõudsime sellega enam kui 600 tuhande inimeseni. Tõdesime aga, et saime rohkem pigem naissoost vaataja tähelepanu. Siis hakkasime mõtlema, et kes võiks olla persoon, kelle kaudu püüaksime ka noorte meeste ja poiste tähelepanu ning jõudsime räpini.

Mina isiklikult olen olnud nublu fänn sellest ajast alates, kui Eestisse tulin. Siis polnud ta küll veel nii suur nimi, kuid mulle meeldis, mida ta tegi – tema tekstid ja laulud. Niisiis pöördusin tema poole ja positiivne vastus tuli otsekohe. Singel “Vihje” on samuti väga populaarseks osutunud, see on levinud enam kui sajas riigis ja vaatamisi on Youtube’is kogunud 785 tuhat. Video filmimisest sündinud dokumentaal, nn making of, on kogunud 25 tuhat vaatamist.

MK: “Vihje” on minu ja nublu lugu, seepärast olin loomulikult nõus projektis kaasa lööma. Meid seob nubluga ka varasem koostöö ning seepärast soovisimegi samal tasemel ja ambitsioonidega jätkata.

Võtted toimusid Põhja- Soomes, kuidas sealsed tingimused olid, kas ekstreemsed?

CH: Filmisime tõesti Lapimaal ja ma läksin ise samuti kohale, sest see protsess tundus väga huvitav. Võttetiimi kuulus üle kahekümne inimese Eestist, seltskond oli suur. Mulle avaldas muljet, kui professionaalselt nad töötasid, võttepäevad kestsid varahommikust kuni hilisõhtuni ja nii iga päev. See oli suur töö. Ja tingimused polnud seal sugugi lihtsad, väljas oli väga külm.

MK: Seal oli tõesti väga-väga külm. Filmisime keset talve Lapimaal, mis on ilmselt kõige külmem paik Maa peal. Meil ei olnud eriti sellist kohta, kus end soojendada. Järveäärses majakeses oli nii külm, et ma lõdisesin pidevalt. Külm oli kange ja meie toitlustajal külmusid snäkid ära. Banaan oli nii kõva, et seda polnud võimalik süüagi.

Palun meenutage veel mõnda meeleolukat situatsiooni võtetelt? Kas teil seal nalja ka ikka sai?

MK: Kuna video stsenaarium ise oli äärmiselt naljakas, siis loomulikult juhtus pidevalt igasugu naljakaid situatsioone. Klipis mängib jõuluvana kuulus Eesti näitleja Indrek Taalma. No tema on üks kõige naljakam mees, kellega ma eales kohtunud olen! Ta viskas pidevalt kildu ja temaga sai nii mõnigi naljakas vestlus maha peetud. Julgen öelda, et sain võttepäevade jooksul kogu tiimiga headeks sõpradeks.

Kuidas teile tundub, kas tänapäeva noori üldse kõnetab rohepööre, see pidev jutt vähemast tarbimisest ja keskkonnasäästlikust eluviisist?

MK: Mina arvan, et kõnetab küll, isegi rohkem kui vanemaid põlvkondi. Noored on sageli oma vanematest teadlikumad sellest olukorrast, mis meil siin maakeral valitseb. Nad saavad aru taaskasutuse vajalikkusest, sellest kui oluline on kaitsta loodust, loomaliike, veekogusid ja põhjavett, et meil oleks piisavalt joogivett. Ma tean paljusid noori, eriti Soomes, kes on keskkonnast ja roheenergiast väga teadlikud.

CH: Nõustun täielikult. Noorem põlvkond on sellest kõigest väga teadlik ja ma loodan, et läbi nende jõuab see teadmine ka nende vanemateni – et tuleb vähendada reostust ja olla jätkusuutlik. Kellelgi pole ju selle vastu midagi, et meil oleks parem tulevik, kuid sellegipoolest leidub inimesi, kes on passiivsed ja vajavad väikest vihjet, mida praktilist nemad saaksid keskkonna heaks ära teha. 

Kui hull meie olukord praegu üleüldse on, kas inimeste käitumismalle on veel võimalik muuta või oleme oma harjumuste orjad ning sellega tuleb leppida – see on juba “läinud rong”?

CH: Keskkond on nii õrn süsteem, et mitte keegi ei tea 100 protsenti, mismoodi see päriselt töötab. Küll aga teame, et kui me jätkame samas vaimus, põhjustab see keskkonnale vääramatut kahju. Seepärast oleks ju rumal samamoodi jätkata ja mitte midagi ette võtta, nentides kümne aasta pärast, et kui me ometi oleksime midagi teinud, oleks olukord parem. 

Seetõttu peab igaüks meist oma panuse andma. Me kõik tahame puhtamat keskkonda, teha targemaid valikuid, küsimus on aga selles, kui palju me oleme nõus ise panustama. Seepärast tulebki kõik pardale saada, et eranditult igaüks panustaks – vaid nii on muutused võimalikud.

MK: Minu arvates peitub võti hariduses – kui me harime inimesi, eelkõige noori, ja jagame neile teadmisi keskkonna, rohelise energia kohta jne, siis on muutused võimalikud. Maailm on aga väga lõhestunud, meil on Teise ja Kolmanda Maailma riigid, kus haridustase pole nii hea.

Seetõttu tegutsetaksegi riikides nagu India jm viisil, mis Maa seisukohast pole jätkusuutlik. Alustagem sellest rahvahulgast, kes seal elab: kui nemad liituksid Euroopaga kliimamuutuste vastu võitlemisel, siis oleks meil ehk ka tulevikus võimalik Maal kaunist loodust ja värsket vett nautida. Muutuda tuleb kõigil maalastel koos. Meil tuleb leida uusi tehnoloogiaid ja mooduseid energia saamiseks, kütuse tootmiseks, mis meie autod liikuma paneb jne. Ma siiralt usun, et oleme võimelised muutuma, kuid teha on veel väga palju tööd ja kõik algab haridusest.

Milline on teie endi panus keskkonna säästmisel? Mida konkreetset parema tuleviku nimel teete?

MK: Mul on oma aed, kus kasvatan oma toitu –  seal leidub lilli, mesilasi ja muid putukaid. Ma elan keset metsi ja jalutan seal iga päev. Minu energia tulebki igapäevastelt jalutuskäikudelt koos koeraga, see teeb mu õnnelikuks. Loomulikult pooldan taaskasutust ja mul on elektriauto.

CH: Ka mina tegelen taaskasutusega ja sorteerin prügi, mu kodus on maaküte ja elektriauto, meie majapidamises on väike aed. Kuid üks asi, mida ma viimastel aastatel teinud olen, kuigi ma pole taimetoitlane, on see, et olen vähendanud punase liha tarbimist. Eelistan alati kohalikke toiduaineid, sest nõnda on minu ökoloogiline jalajälg väiksem. 

Reisin vähem ja selle asemel et käia mitmel lühipuhkusel, reisin harvem ja viibin sihtkohas kauem. Reisil olles jätan raha kohalikele äridele, et nemadki saaksid kestlikku tulevikku investeerida. Ma pole kül suur rõivaste ostja, kuid kui ostan, siis kvaliteetseid esemeid, mis kaua kestaksid. Rõivatööstus on üks suuremaid keskonnareostuse põhjustajaid. Kõik need tegevused nõuavad muidugi põhjalikumat läbimõtlemist, kuid on samas üsna lõbusad. 

Palun soovitage, millest võiks alustada. Mis on need kõige lihtsamad ja väiksemad asjad, mida igaüks täna keskkonna heaks tegema peaks?

MK: Nagu juba mainisin, peame inimesi harima. Viima õpetajad ja rajama koolid nendesse kolmandatesse riikidesse, kus haridus pole kõigile kättesaadav. Probleem peitubki seal, meil siin Põhjamaades läheb minu arvates päris hästi. Üldiselt me teame, mida peame parema tuleviku heaks tegema ja vähem või rohkem teeme seda ka. 

Kolmandates riikides pole aga ringlus- ja prügisorteerimise süsteeme, seal ei leidu nii palju puhast vett  –  seda olukorda saaks muuta vaid uus haritud põlvkond. Samuti soovitan kõigil süüa kodulähedastest farmidest pärit toitu ja investeerida kestlikesse toodetesse

CH: Üks väga hea soovitus on alati vaadata ostmisel, kas toode on ökomärgistatud. Põhja- ja Baltimaades on kasutusel luigekujuline keskkonnamärgis. Luigemärki saavad taotleda tooted või teenused, mis avaldavad keskkonnale vähem negatiivset mõju kui sama otstarbega, kuid märgiseta toode või teenus kogu oma olelusringi jooksul. On teisigi EL-i ökomärgistusi, mida tasuks jälgida ning  kui tootel ökomärki pole, siis võiks selle ostmata jätta. See on üks väga lihtne asi, millest alustada. 
#nordic #tracesofnorth #nordenest #nordicfutureeconomy #bioeconomy #nordicfuture #sustainability #digitalisation #economy #nordicvision2030 Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis The Nordics