Eesti iduettevõte töötas koos TalTechiga välja rahakotisõbraliku lahenduse, mis muudab energia säästmise lihtsamaks nii elu- kui ärihoonetes

Igast süsteemiga varustatud hoonest luuakse digitaalne kaksik ja ühtne tarkvaraplatvorm muudab oluliselt mugavamaks ka majahalduri töö. Tekkinud rikkeid näeb mugavalt kaughooldussüsteemist ning kohapeal nende tuvastamisele aega ei kulu. Tegevusi saab teha eemalt, ilma kohale sõitmata, seega jääb läbimata tuhandeid kilomeetreid ja tekitamata hulk heitgaase. Foto: Shutterstock

Euroopa Liidu regulatsioonide ning kliima- ja energiaeesmärkide tõttu liiguvad kinnisvaraarendajad suunas, mis aitab ehitatavad ja tihti ka renoveeritavad elu- ning ärihooned muuta nutikaks. 

Praegu on üle maailma vaid alla viie protsendi uutest, ehitatavatest majadest targad ja sarnane probleem on ka juba valmis hoonetega. Üks tarkade hoonete vähesuse põhjus on seni olnud süsteemide suhteliselt suur maksumus. 

Eesti iduettevõte Bisly arendas koos Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) teadlastega välja uudse hoonete juhtimise süsteemi, mida suudetakse pakkuda konkurentidest taskukohasema hinnaga. 

Milles seisneb Bisly hoonete juhtimise süsteemi eripära ja kuidas plaanitakse “tarkus” kõigile taskukohaseks ning kättesaadavaks muuta?

Konkurentidest kiirem ja targem

Targalt juhtida saab kõiki hooneautomaatika süsteeme, nagu näiteks valgustus ja kardinad, ventilatsioon, küte ja jahutus, läbipääsusüsteemid (liftid, videotelefonid, nutilukud, numbrikaamerad), elektriautode laadijad. 

Hooned tarbivad Euroopa Liidus umbes 40 protsenti energiast. Nutikalt juhitud energiatarbimine võimaldaks seda protsenti märkimisväärselt langetada, tõhustades hoonete energiaefektiivsust, vähendades tarbimist ning seeläbi ka kulusid. Säästlikkusele ja jätkusuutlikkusele mõeldes ei tohiks aga unustada tõsiasja, et tarkades hoonetes on puhas õhk ja inimsõbralik valgustus ootuspärased ning need tagavad parema elu- ja töökeskkonna.

Bisly töötas välja targa hoone planeerimis- ja juhtimistehnoloogia lahenduse, mis muudab energia säästmise lihtsaks nii kodudes kui ärihoonetes. Süsteemi loomisel oli Bislyle arenduspartneriks Tallinna Tehnikaülikool.  

Töörühma liige, TalTechi elektroonikainstituudi vanemteadur Alar Kuusik täpsustab, et ülikooli põhipanus oli aidata luua süsteem, mis on küberturvalisem kui suurem osa konkureerivaid hooneautomaatika lahendusi ning mille paigaldamine ja seadistamine oleks seni turul olnud süsteemidest kiirem ja lihtsam.

Ühiselt hooneautomaatika probleemide kallal töötades avastati, et mida suuremate püsikuludega on riik, seda väiksem protsent on seal üldiselt tarku hooneid, kuigi tegu on enamasti suhteliselt rikaste riikidega. Sealt edasi jõudis töörühm seoseni, et targa hoone loomisel tekitab suurema osa (70–90%) kulust inseneride, programmeerijate ja teiste kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu kulu, mis takistab nutikate lahenduste laiemat levikut. 

Bisly brändijuht Maile Mölder viitab, et Bisly süsteem loodi koos TalTechi teadlastega silmas pidades eesmärki, et terviklahenduse hind oleks võrdlemisi soodne. Loodud lahenduse tervikmaksumus võrreldes teiste sarnaste süsteemidega ongi väike, kuna selle paigaldamisel, seadistamisel ja hooldamisel ei ole vaja suurtes mahtudes inseneride või teiste spetsialistide tööd.

Bisly eelistest kõneldes toob Mölder veel välja, et süsteem on tulevikukindel. Lahendust arendatakse pidevalt edasi ja automaatselt uuendatakse kaughalduse korras ka kõigi varasemalt paigaldatud süsteemide tarkvara. Süsteem ja selle nutikus areneb ajas pidevalt nii energiasäästu  kui ka kasutusmugavuse vaatest lähtudes. 

Bisly nutihoone seadmed on võrreldes konkurentidega kiiremini paigaldatavad, sest paigaldusprotsessid on muudetud võimalikult lihtsaks ja kiireks ning eraldi programmeerimis- või tarkvara seadistusoskusi selleks vaja ei ole. Kuna paigaldusega saab hakkama iga tehnik, ei ole projektidel riski piisavalt teadliku ja õigete oskustega tehnilise personali puudumise osas. Oluliselt väiksemad on ka tööjõukulud.  

Bisly lahendusega käib täiendavalt kaasa ajas paranev efektiivsus, turvalisus ja mugavus kõigile hoonetele, mida juhitakse läbi ettevõtte tarkvaraplatvormi. 

Mölder selgitab, et kuna Bisly tarkvaraga varustatud hoonest luuakse digitaalne kaksik, mille osaks on kõik hoonesse paigaldatud seadmed, andurid ja kontrollerid. Digikaksik õpib ajapikku ära ka hoone füüsikalised omadused ja seeläbi juhitakse hoonet veelgi efektiivsemalt ning tagatakse lõppkokkuvõttes veelgi suurem energiasääst. 

“Loomulikult muudab hoone digitaalne kaksik ja ühtne tarkvaraplatvorm oluliselt mugavamaks ka majahalduri töö, sest tekkinud rikkeid näeb mugavalt kaughooldussüsteemist ja kohapeal nende tuvastamisele aega ei kulu,” toob Mölder välja veel ühe rahalist kokkuhoidu tagava aspekti. Kuna süsteem võimaldab teha tegevusi eemalt, ilma kohale sõitmata, saab jätta läbimata tuhandeid kilomeetreid ja tekitamata hulga heitgaase. 

Mölder toonitab veel, et Bisly süsteemis on välistatud ka seadistusvead (näiteks jahutuse ja kütte koostoime), mis tihti on suurimad energiakulu allikad. Kõige suurema säästu toob aga vajaduspõhine lahendus, kus sensorite info järgi maksimeeritakse energiasääst. 

Kas nutikust ikka on vaja?

Nutika hooneautomaatika süsteemid on turul olnud juba suhteliselt pikalt, kuid tekitavad paljudes endiselt küsimusi ning tunduvad keerukad kasutada. Sageli kaldutakse arvama, et see, kui üks hoone ennast ise juhib, ei ole sugugi hea ja hoones olevaid süsteeme võiks pigem juhtida ikka inimene. Samuti arvatakse, et milleks majale tarkus – näiteks see kõige puhtam õhk tuleb ju ikka akent avades. 

Maile Möder nendib, et puhast loodust ja värsket õhku paikades, kus seda on, ei suuda asendada ükski tarkus. Siiski raisatakse siseruumides, kus näiteks jahutus ja küte töötavad samaaegselt, lubamatult palju kallihinnalist energiat. Kui see on teadlik valik, siis on see üks asi, aga tihti on tegemist ka kasutaja teadmatusega. 

Bisly juhendabki oma lahenduse abil kasutajat teadlikult energiat säästma. Kõige õigem lahendus on ventilatsiooniseadme, kütte või jahutuse ning teiste seadmete (näiteks köögiventilaatorid, küttekolded) energiatarbele optimeeritud juhtimine andmete põhiselt.  

See tähendab, et süsteemis on seadistatud näiteks maksimaalne lubatud süsihappegaasi  tase, ruumide temperatuurid ja niiskustase ning küte ja ventilatsioon töötavad siis, kui vastavad näitajad muutuvad. Standardlahenduses juhitakse ventilatsiooni tööd süsihappegaasi kontsentratsiooni, õhutemperatuuri ja -niiskuse järgi, kuid süsteem suudab hinnata ka tervisele kahjulike orgaaniliste ühendite ja peenosakeste (näiteks tolmu) hulka õhus.

Ka tehnikaülikooli vanemteadur Alar Kuusik nendib, et küsimused on õiged ning pahatihti on probleemid ja keerukus tavapärastesse lahendustesse tõepoolest juba n-ö sisse kirjutatud. Tavapäraselt kaasatakse nutihoone planeerimisse ja seadistamisse väga palju inimtööjõudu ja kui nutikust loob üks “patsiga rätsep” ehk seadistused teeb objektil tehnik, siis sõltub palju tema töö kvaliteedist. Inimesed aga teevad teadupärast vigu. Just seetõttu on pea kõikides riikides ebaõnnestunud nutikate hoonete projekte, mis on läinud eeldatust kallimaks ja mida mõnikord ei olegi tööle saadud.

Mölder viitab, et Bisly lahendust välja töötama hakates analüüsiti põhjalikult seda võimalikku probleemkohta ja siiani on nende jaoks oluline keskenduda valdkonna kitsaskohtade lahendamisele. 

“Töötasime välja protsessid, mis ühelt poolt vajaksid võimalikult vähe inimtööjõudu ja hoolitsesime selle eest, et süsteemi paigaldamine oleks nii lihtne, et inimese tööst tulenevaid võimalikke vigu saaks minimeerida,” sõnab Mölder. 

Ta kinnitab, et Bisly missioon on muuta nutikad hooned kättesaadavaks ning sobilikuks kõigile. Selle eelduseks on nutika lahenduse soodne hind, hea kvaliteet ning paindlikkus, mida ettevõtte poolt Eesti kasuliku mudeliga kaitstud lahendus ka pakub. 

Alar Kuusik märgib, et soovi korral säilib Bisly süsteemi kasutajail muidugi ka võimalus hoone sisekliimat ja valgustust käsitsi juhtida. Näiteks kodudes jätavad kliendid reeglina selle võimaluse alles. Samas kontorite puhul on kõige optimaalsem ja mugavam juhtida ruumide temperatuuri ja valgustust ning ventilatsiooni tööd automaatselt. Sel juhul saab maksimeerida energiasäästu ja inimeste heaolu automaatselt ja vastavalt inimeste harjumustele.

Raskeim oli müütide murdmine

Praegu on kasutuses ligi 50 000 juhitavat Bisly seadet ja 25 000 sensorit ning Bisly targad lahendused on paigaldatud umbes 1000 korterisse ja kaheksasse ettevõttesse. Valmimas on veel 11 500 tarka korterit ja umbes 1 250 000 ruutmeetrit Bisly tehnoloogiaga varustatud kontoripinda ning lähiaastatel oodatakse hüppelist kasutajate lisandumist. 

Selliste arvudeni jõudmisel on raskeim olnud eelkõige müütide murdmine. Õnneks andis Skandinaavia suurim kinnisvaraarendaja võimaluse Bisly tehnoloogiat piloteerida. Pilootprojekt õnnestus suurepäraselt ja sealt edasi on ettevõte kasvanud kiiresti. Sarnaselt oli abiks ärikondliku kinnisvara piloteerimine Utilitase kontoris. 

Laienemisplaanidest kõneldes avaldab Maile Mölder, et Bisly fookus on praegu Skandinaavia turul. Tegutsetakse ka selle nimel, et siseneda Saksamaa ja Šveitsi turule. Samuti plaanitakse astuda samme Aasia ja Põhja-Ameerika suunas ning läbi ühisettevõtte siseneda ka India turule.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli DigiPRO uudiskiri

Kolm korda nädalas (esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti) spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud kommenteeritud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks. Iga uudiskirja magnet on meie ajakirjanike kirjutatud pikem artikkel, mis meie arvates võiks selles valdkonnas töötavaid inimesi huvitada ja neile vajalik olla