Andmete kogumine ja haldamine on iga ettevõtte jaoks väga oluline, sest mida rohkem on andmeid, mida analüüsida, seda rohkem on sageli ka teavet, kuidas edasi liikuda. Kuid mida eelistada, kas võimalust panna andmeid pilve või hoida füüsilises serveris?
Milles seisneb erinevus?
Kui vaadata pilve- ja serveriruumi erinevusi, siis suurim vahe seisneb OIXIO süsteemiarhitekti Marko Tamme sõnul selles, et pilves andmete hoidmisel ei pea ettevõte ostma serveri riistvara ja looma sellega seonduvat käideldavat infrasturktuuri ning puudub vajadus ka infrastruktuuri spetsialistide järele. Vaja on vähemalt ühte IT-teadlikku töötajat “Lisaks vastutab pilves olevate andmete turvalise hoiustamise eest teenusepakkuja,” lisab ta.
Näiteks ei pea meiliteenuse või andmehoiuteenuse pilve panemisel muretsema füüsilise turbe eest. Ei pea hoolitsema serveriruumi jahutuse ning kogu süsteemi käideldavuse eest. Kõige selle eest vastutab pilveruumi kasutamise korral teenusepakkuja. “Sisuliselt on pilv need samad serverid, mis töötaksid sinu juures, aga nüüd töötavad nad lihtsalt kellegi teise juures üle interneti,” kommenteerib Tamm.
Turvalisus ei ole probleem
Kui esmapilgul võib tunduda, kas pilves andmete hoidmine on turvaline, siis tegelikkuses ei ole täna mingit põhjust selles kahelda. “Kõik pilveteenuse pakkujad peavad vastama Euroopa Liidu poolt sätestatud GDPRi nõuetele ja kõikidele andmekeskustele kohaldatavatele turvanõuetele, et kliendid nende juurde tuleksid ja oma andmeid seal hoiaksid,” märgib Tamm.
Tema sõnul on näiteks väikeettevõttel hoopis turvalisem hoida oma andmeid pilves. Sellisel juhul kaovad ettevõttel mured käideldavusega, et server oleks õigel temperatuuril, oleks olema topeltvool ja -internet ning ei pea muretsema, kes pääseb serverile ligi.
Pilves saab reguleerida, kus andmeid hoitakse. Marko Tamme sõnul on osade ettevõtete jaoks oluline, et nende andmeid hoitakse Euroopas. Sellisel juhul tuleb sellest teenusepakkujale lihtsalt märku anda või vastav valik teha nende veebiliideses ning teenusepakkuja vastutab selle eest, et andmed oleksid Euroopas hoitud.
Hind sõltub mahust
Kui rääkida füüsilise serveri ja pilveruumi hinnastamisest, siis eelkõige sõltub kõik mahtudest. Ise serveriruumi luues tuleb tagada füüsiline turvalisus, et andmetele pääseksid ligi ainult inimesed, kes peavad. Sellele lisanduvad spetsialistid, kes tunnevad kasutusel olevaid seadmeid ning jälgivad, et kõikide seadmete tarkvarad oleks uuendatud ja seadmetel oleks garantii. See kõik on kulu sinu ettevõttele ning seda ei saa jätta mitte mingil juhul tähelepanuta.
Pilveteenuse puhul on kõik need samad teenused juba hinna sisse arvestatud, Sul peab olema sisuliselt üks IT-teadlik inimene või lepinguline partner, kes aitab pilveruumis andmeid hallata ja majandada.
Väga suurte failide või intensiivse töövoo juures on eelisseisus füüsiline server
Seega tasub väiksemate mahtude juures sageli mõelda pilveteenusele. Kui andmemahud on väga suured, siis võib olla juba mõistlikum lahendus omada füüsilist serverit ettevõttes kohapeal. Seda eelkõige pilves samaväärse lahenduse hinnalipiku tõttu. Rolli mängivad ka internetikiirused erinevates lokatsioonides, mis pilves hoitavate suurte failide puhul võivad saada komistuskiviks.
Lisaks hinnaerinevusele tasub Marko Tamme sõnul arvesse võtta ka seda, et väga suuremahulisi andmeid ei ole lihtsalt mõttekas pilve laadida. Nende kiiremaks liigutamiseks on mugavam kasutada enda juures asuvat serverit ning samamoodi on see eelistatud ka väga intensiivse töövoo juures, kus andmete liigutamine peab käima väga kiiresti.
Ära unusta varundamist
Pilveruumi teenusepakkujad ei vastuta üldjuhul pilves varundamise eest. Näiteks Sharepoint Online pilvelahenduses võib kasutaja kustutada andmeid ekslikult või pahatahtlikult ja peale 93 päeva möödumist on võimatu neid andmeid ilma enda juures varundust omamata taastada. Exchange Online puhul on pilves säilitatavate kustutatud e-kirjade säilitamisaeg vaid 14 kuni 30 päeva. Lisaks kaitseb pilvelahenduse varundamine ka lunavara rünnaku eest.
“On erinevaid teenusepakkujaid, näiteks Skykick või Veeam for Office365, mis aitavad selliseid andmeid kasutajapõhiselt varundada,” lisab Tamm.
Pilve kolimine kogub aina enam populaarsust
Täna kaaluvad mitmed ettevõtted kas kolida oma andmekeskus pilve või panustada uude riistvarasse. “Kui rahaliselt tuleb soodsam või isegi sama hinnaga, siis aina enam otsustatakse pilve kasuks, sest komplikatsioone ja vastutust ühe asja toimimise eest jääb ettevõtte IT-juhile vähem,” märgib Tamm.
Teenusepakkuja pakub 24/7 tuge, kui peaks mingisuguseid probleeme esinema. Pilve kolimisel on parem ka näiteks vajalike ressursside laiendamise võimalus. Näiteks virtuaalserveri CPU, RAM või kettapinna lisamine on kiirem ja lihtsam, kui see oleks füüsilise riistvara olemasolu korral. Platvormi uuendused tehakse sinu eest. Pilves teenuse käivitamine on ka hulka lihtsam ja kiirem, kui seda tehes enda serveriruumis.
