Rail Baltica blogi

10 kõige sagedamini esitatud küsimust ja vastust Rail Baltica kohta

Ülemiste superterminal Tallinnas.Foto: Rail Baltic

Rail Baltica projekti raames ehitatakse Eestisse ligi 213 kilomeetri pikkune kiirrongidele sobiv raudtee, maanteeviaduktid, ökoduktid, piirkondlikud rongijaamad ja peatused. Nii mahukas projekt tõstatab mõistagi omajagu küsimusi, mis said nüüd lõpuks vastused.

Kas aastaks 2030. võib hakata tegema reisiplaane ehk kas projekt saab õigeks ajaks valmis? 

Raudtee saab päris kindlasti valmis. Euroopa Liidus ei ole teist sellist taristuprojekti, mida oleks piiriüleselt ja sellises mahus tehtud rohkem kui kahe riigi vahel. Ühtlasi on Rail Baltica näol tegemist ühega Euroopa Liidu prioriteetsetest taristuprojektidest ning projekt on ülimalt oluline kogu Baltikumile, Poolale ning ka Soomele.

Kui tihti hakkavad rongid sõitma ja kui kiiresti saab erinevatesse sihtkohtadesse?

Näidisgraafik koos sõiduaegade ja -hindadega on olemas siin.

Kui palju hakkavad maksma piletid võrreldes busside ja lennukitega? Mitme euro eest saab Riiga, Pariisi või Berliini? 

Mitme euro eest täpselt saab Tallinnast Pariisi, täna keegi öelda ei saa. Täpse hinna saab teda siis, kui selline teenus juba turul olemas on.

Piletihinna maksumus sõltub erinevatest kulukomponentidest. Hind koosneb peamiselt kahest osast: arvestada tuleb n-ö rööbaste kulu kui ka veeremi kulu, ehk siis summa veo-ettevõtja ning taristu haldaja kuludest. 

Rongipileti hinna puhul on määrav kui suur üks või teine kulukomponent parasjagu on. Nt kas kogu kulu tuleb reisijal endal maksta või tasub osaliselt selle riik kui teenuse tellija. Täna maksab riigisisese rongi puhul märkimisväärse osa riik, kes tagab sellega avaliku rongiteenuse kättesaadavuse üpris mõistliku piletihinnaga. Rail Baltica puhul on võimalusi mitmeid. On tulemas nn 100 protsenti kommertsliinid ning on võimalus ka piiriüleseks avalikuks rongiteenuseks. 

Tänaste teadmiste põhjal on kalkuleeritud nn näidishinnad, mis on välja toodud siin.

Kas Eestist hakkavad väljuma ka öörongid näiteks Leetu või Poola? Kas rongides on magamisvagunid? 

Rail Baltical on plaanis käima panna öörongid kahel marsruudil: Tallinn-Riia-Kaunas-Varssavi ja Vilnius-Kaunas-Varssavi-Berliin liinile. 

Teenuste ampluaa öörongis sõltub veo-ettevõtja pakutavatest võimalustest. Tänane praktika näitab, et üldjuhul on võimalik valida erinevate mugavusastmete vahel: istekoht või magamisase; eraldi või koos teiste reisijatega. 

Milline võiks välja näha üks reis Rail Baltica rongis?

Rongide projekteerimine toimub vastavalt uusimatele ergonoomika- ja mugavusstandarditele.

Iga rong näeb ette ca 8 vagunit ja ligikaudu 70 istekohta vaguni kohta standardklassis. Et reis oleks võimalikult nauditav, on igas vagunis ette nähtud individuaalne valgustus- ja ventilatsioonisüsteem, WIFI, USB-pesad, laadimispunktid ja ekraanid reisiteeinfoga. 

Reisida on võimalik ka äriklassis, kus on sarnaselt lennufirmadele kõrgem mugavustase – vähem inimesi vagunis, rohkem isiklikku- ja jalaruumi. Ärireisijatele on ette nähtud ka spetsiaalne ala, mis pakub telekonverentsivõimalusi nagu koosolekuruum ja esitlusekraan.

Tava- ja äriklassi vahel asub kohvik, mis on mõeldud kõigile reisijatele ning kus pakutakse kogu reisi vältel kuumi jooke ja erinevaid suupisteid.

Pagasile ja jalgratastele on kavandatud spetsiaalne hoiuala ning reisijatel avaneb võimalus oma pagas registreerida ühenduseks lennujaamaga. 

Tagatud on ligipääs rongi ratastooliga reisijatele, ette on nähtud eelisjärjekorras istekohad pensionäridele, tualettruumid on varustatud mähkimislaudadega ning lemmikloomadele on ette nähtud spetsiaalne koht omaniku vahetus läheduses.

Kuidas tagatakse ohutus?

Raudteel on ohutus kõige tähtsam. Rail Baltica raudtee projekteeritakse kõikide ohutustandardite ning praktikate järgi. Nii näiteks puuduvad raudteel samatasandilised ülesõidukohad, et välistada rongide ning maanteesõidukite kokkupõrkeid. Samuti projekteeritakse inimeste liikumisteed selliselt, et raudteele sattumine ei oleks juhuslik.  

Tänapäevased rongid on varustatud nii tuleohutussüsteemiga (suitsutuvastus, tulekustutus), videovalvesüsteemi, juhi valvsussüsteemi kui ka hädaabinupuga rongijuhiga ühenduse võtmiseks.

Reisijate ohutuse huvides peavad kõigil reisijatel olema kehtivad istekohabroneeringud, kuna seisvaid reisijaid kiirrongidesse ei lubata. Regionaalrongidesse on aga väiksema sõidukiiruse tõttu lubatud ka seisvad reisijad.

Kui keskkonnasõbralik siis Rail Baltica ikkagi on?

Uue raudtee rajamisega kaasnevad enesestmõistetavalt lokaalsed keskkonnamõjud, ent pikas perspektiivis ja laiemalt vaadates annab see meile siiski olulise keskkonnasäästu. 

Rail Baltica elektrifitseeritud raudtee aitab vähendada transpordisektori keskkonnajalajälge, vähendades eelkõige tänu modaalsele nihkele eraautodelt ühistranspordile kasvuhoonegaaside emissiooni. See annab tänaseid kliima soojenemise diskussioone silmas pidades märkimisväärse panuse CO2-heite vähendamisse, kuna teiste transpordiliikidega võrreldes põhjustab raudteetransport kõige vähem süsinikdioksiidi heidet: 35 g reisijakilomeetri kohta, mis on maanteetranspordiga võrreldes tervelt neli ja pool korda väiksem CO2 jalajälg (võrdluseks: lennuk 170 g CO2 / reisija-km; auto 160 g CO2 / reisija-km; buss 100 g CO2 / reisija-km.)

Samuti aitavad kaasaegsed elektrirongid vähendada liikluse põhjustatud müra.

Mis on peamised muutused, mida Rail Baltica endaga majanduslikus vaates kaasa toob?

Projekt tervikuna annab arvestatava tõuke Eesti majanduse arengule, moodustades ühtlasi olulise osa Euroopa Liidu transpordi ökosüsteemist.

Ka kohalikul tasandil saab Rail Balticast tugev platvorm jätkuarenduste tekkimiseks. Raudtee vahetusse lähedusse on oodata asulate koondumist, tööstuse arengut ja uut ettevõtlust. 

Rail Baltica on puuduolev lüli tänases liikuvuskeskkonnas. See on kasvulava täiesti uue põlvkonna raudteeinseneridele, luues võimaluse uute raudteealaste kompetentside ja referentside kogumiseks. Võib julgelt väita, et RB loob täiesti uue standardi võrreldes meile harjumuspärase senise reisijate ja kaupade veoga raudteel – see on kiire, keskkonnasäästlik, vähese müraga ja ohutu.

Kas Rail Baltica võtab rongijuhid Eestist või mujalt ehk kas rongijuhi ametikoha huvilistel on tulevikus tööpõld laiem?

Igal veo-ettevõttel, kes Rail Baltica raudteetrassil sõidab on üldjuhul oma veeremipark ning rongijuhid. Kui mitmest eri riigist on rongijuhid, sõltubki suuresti veoettevõtete arvust ja päritolust. Rail Balticale on oodatud kõik Euroopa Liidus tegutsevad veo-ettevõtjad, sh nii tänased kui ka tulevased Eesti veo-ettevõtjad. Ka täna pole Eesti rongijuhtidel takistust mujal Euroopas rongi juhtida, kuna Euroopa Liidu üleselt kehtib vedurijuhiluba kõikides liikmesriikides. Tingimuseks on loomulikult, et rongijuht tunneb põhjalikult raudteevõrgustikku millel ta sõidab. 

Kindlasti toob Rail Baltica ka meie kohalikele rongijuhtidele võimaluse väljaspool Eestit rongidega sõita.

Kui palju töökohti toob Rail Baltica Eestisse juurde? 

Töökohtade arvu saab hinnata otseselt ja kaudselt. 2017. aastal läbi viidud tasuvusuuringu hinnangul loob Rail Baltica projekt ehitustööde tippajal kolmes Balti riigis kokku umbes 13 000 uut töökohta ehitustööstuses, millele lisandub 24 000 sellega seotud töökohta sellistes valdkondades nagu materjalide hankimine ja komponentide tootmine, logistika, hotellindus ja toitlustus, ametitoimingud ja paljud teised. 

Tasuvusanalüüsi järgi tekib iga 50 töökoha kohta, mis on seotud ehitusobjektiga, 120 uut töökohta otseselt toetavatel tegevusaladel ja 145 uut töökohta lisatarbimise tulemusel.  

Võib eeldada, et tänase seisuga on need numbrid tublisti suuremadki ning projekti valmides on omakorda oodata uusi töökohti reisijate-, taristu- ja kaubavoogude haldamise näol. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.