Kaubaalused on lahutamatu osa kaupade logistikast – neid kasutatakse transpordil ja ladustamisel üle kogu maailma. Häda on aga selles, et kui võetakse suvalised kaubaalused, siis lõpetavad need sageli juba pärast paari kasutuskorda prügimäel. Tänu kaubaaluste taas- ja korduskasutamisele päästetakse maailmas aastas 43,5 miljonit puud. Eestis tegeleb kõige levinumate EUR/EPAL aluste parandamisega aga siiani ainult üks ettevõte.

Teeme esiteks selgeks, mis see ringmajandus üldse on. Tavaliselt oleme harjunud nn lineaarse majandusmudeliga: keegi toodab, meie ostame ja tarbime ning pärast viskame minema. Paremal juhul sorteerime prügi või viime tühjad pudelid taaraautomaati. Ent lineaarse majandusmudeli häda on, et see tekitab palju kasutuid jäätmeid ja vajab suurt kogust “sisendit”. Keskkonnaministeeriumi lehel kirjutatakse, et Maa loodusvarad on piiratud, mistõttu on keskkonna ja majandusarengu seisukohalt oluline leida jätkusuutlik viis nende kasutamiseks. Niisiis pole lineaarne majandusmudel jätkusuutlik.

Seevastu ringmajanduse eesmärk on luua võimalikult väikeste kadudega ringi põhimõttel toimiv tootmis- ja tarbimissüsteem. Kõige lihtsamini öeldes tähendab see, et jäätmeid ei visata ära, vaid neist saab uus sisend. See võib tähendada näiteks korduskasutust või kasutatud toote parandamist.

Kaubaaluste puhul tähendab see nii ühte kui ka teist. Aluseid kasutatakse korduvalt ning “ringi” käigus katki läinud või viga saanud alused saab enamasti parandada ja uuesti kasutusse anda. Erinevaid kaubaaluseid on ringluses miljardeid (ainuüksi USA-s üle kahe miljardi), nii et võib ette kujutada, kui laastav see keskkonnale oleks, kui kõik kaubaalused pärast paari kasutamiskorda prügimäel lõpetaks.

Tegelikult ei pea ainult ette kujutama. Suurbritannia kaubaalusetootja Associated Palletsi arvutuste kohaselt saab ühest puust keskmiselt valmistada kaheksa standardmõõdus kaubaalust ning tänu aluste taas- ja korduskasutusele säästetakse aastas 43,5 miljonit puud.

Kui ring töötab, ei pea turuosalised kaubaaluste pärast muretsema

Eestis tegeleb EUR/EPAL aluste parandamisega ametlikult ainult üks ettevõte – Tallinna külje all Vaela külas tegutsev Metrosystem OÜ. Nemad on riigi peale ainsad, kellel on olemas EPAL-i litsents, mis tähendab, et kaubaaluseid käideldakse nii, nagu rahvusvaheliste standarditega ette nähtud on. 2022. aastal oli Metrosystemi käideldud kaubaaluste kogumaht pea kaks miljonit tükki.

Käime kõigepealt üle transpordilogistika. Kuidas kaubaaluste ringmajandus Eestis reaalselt välja näeb? Metrosystemi müügijuhi Villem Massuri sõnul kogutakse kaubaalused pärast kasutamist turult kokku. “Enamasti korjame oma autodega,” täpsustab ta. Seejärel sorteeritakse, puhastatakse, vajadusel remonditakse ja markeeritakse alused vastavalt esitatud nõuetele.

Kui see tehtud, ladustatakse alused kuivas ja hästi ventileeritud ruumis ning vastavalt kokkulepetele transporditakse tootjatele tagasi. “Põhiosas pakume ettevõtetele ikkagi kaubaaluste käitlusteenust. Turuosalised saavad siis tegeleda oma põhitegevusega ega pea kaubaaluste pärast muretsema,” sõnab Villem.

Kui kaubaalused on täielikult kulunud, saab neid taaskasutada või ümber töödelda, et teha neist uusi tooteid. “Suures plaanis kasutame ikkagi kõik ära ja järelejääv ei sobi enamasti isegi mitte küttematerjaliks. Selle anname siis ära oma partnerile, kes toodab hakkpuitu,” ütleb Metrosystemi müügijuht.

Ringmajandusliku süsteemi toimimiseks on vaja teha koostööd kogu tarneahela ulatuses – alates tootjatest kuni transpordi- ja logistikafirmadeni. Toote disaini tuleb kohandada arvestusega, et kaubaaluste remontimine ja taaskasutus oleks võimalik. See tähendab, et standardsed kaubaalused (nagu EUR/EPAL alused) on üle maailma vabalt vahetatavad ja litsentseeritud parandajad hoolitsevad nende eluea pikendamise eest, seega väheneb vajadus uue tooraine järele. Rahva seas tuntakse igat puitresti kui “euroalust”, kuid Eestis on vaid Metrosystemist hangitud kaubaalusega kindel värk, et keskkond ei kannata.

Kasu saab mõõta ka rahas

Keskkonnaaspekt on vaid üks põhjus, miks eelistada ringmajandust lineaarsele mudelile. “Igasugune kordus- ja taaskasutamine, ka (ressursside) raiskamise vältimine on igal juhul mõistlik. Pigem isegi ainuvõimalik viis,” ütleb Villem Massur küsimuse peale, kas tegemist on jätkusuutliku ärimudeliga. Eespool juba mainisime, kui palju puid tuleks maha võtta, kui iga kaubaalust kasutataks vaid korra või paar. Aga nüüd mõtleme rahakoti peale – tooraine maksab. Tänu ringmajandusele pole vaja toota ega osta uusi kaubaaluseid, mistõttu ei hoita kokku ainult tooret, vaid ka raha.

Samal ajal kui roheteema on paljudel juba kopa ette visanud, on see rahvusvaheliselt äri ajamiseks täiesti möödapääsmatu. Keskkonnasõbralikkus ja jätkusuutlikkus tähendavad ettevõttele konkurentsieelist, paremat mainet, rohkem koostööpartnereid ja õnnelikumaid kliente. Ka Eesti tarbijad eelistavad üha enam jätkusuutlikke tooteid ning ettevõtteid, kes mitte ainult ei ütle, vaid ka suudavad tõestada (näiteks rahvusvahelise litsentsiga), et on keskkonna suhtes vastutustundlikud. Harjumus ajada iga hinna eest taga kõige odavamat pakkujat, isegi kui keskkond selle arvelt kannatab, tuleb jätta minevikku.

Kõigest hoolimata on kaubaaluste ringmajanduse juures ka omad väljakutsed. Neist peamine on kaubaaluste kvaliteet. Kui kasutada kõige odavamaid materjale, ei pruugi tulemus olla selline, mis korduvaks kasutamiseks üleüldse sobib. Sama lugu on ka parandamisega. Nõuetele mittevastava materjali (näiteks märgade või liiga õhukeste laudade, liialt peenete või lühikeste naelte) kasutamine võib kaubaalustele või neile asetatud kaubale põhjustada sageli hoopis suuremat kahju kui kaubaaluste parandamata jätmine.

Kokkuvõttes võib öelda, et kaubaaluste ringmajandus on säästlikum ja jätkusuutlikum alternatiiv traditsioonilisele lineaarsele majandusmudelile, millega vähendame jäätmete hulka ja säästame väärtuslikke ressursse. See nõuab koostööd kogu tarneahela ulatuses ning teadlikkust nii klientidelt kui teenusepakkujatelt, kuid kui süsteem lõpuks toimib, võidavad kõik. Ringi osaks võib saada igaüks. “Mingisuguseid eritingimusi ei ole. Ühendust võivad võtta kõik, kes kaubaalustega ühel või teisel moel kokku puutuvad,” julgustab Metrosystemi müügijuht Villem Massur. Rohkem infot leiad ettevõtte kodulehelt.