Tuleva aasta 1. aprillil jõustuva töölepinguseaduses (TLS) mõned muudatused. Muuhulgas muutuvad paindlikumaks hoolduskohustusega töötaja töö- ja teenistustingimused ning muutub vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem. 

Lapsevanem võib küsida sobivamaid töötingimusi

Eelnõus nimetatakse uue terminina “hoolduskohustusega töötaja”. Tegemist on töötajaga, kes kasvatab vähemalt üht alla 8-aastast last või hooldab märkimisväärset hooldamist või tõsise terviseprobleemi tõttu tuge vajavat isikut. Siinkohal ei mõelda hooldamist vajava isiku all kitsalt vaid sugulussuhteid.

Uue seaduseelnõu kohaselt on hoolduskohustusega töötajatel ja ametnikel õigus küsida paindlikke töö- või teenistustingimusi. Seda võimalust võivad kasutada mõlemad lapsevanemad. Paindlike töötingimustena võib kokku leppida näiteks, et töötaja teeb ajutiselt kaugtööd kas tavalisel või sellest erineval tööajal, töötab osalise koormusega, töötab töö tegemise asukohas tavalisest erineval ajal jms.

Selline õigus ei tähenda automaatselt seda, et tööandja on töötajale või teenistujale kohustatud küsitud tingimusi võimaldama. Kuid antud olukorras peab tööandja oma keeldumist põhjendama. Tööandjal tuleb vastava taotluse saamisel töötaja vajadusi kaaluda. Kõik needsamad tingimused kohalduvad ka ametniku teenistustingimustele.

Muutub vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem

2018. aastal võttis valitsus vastu rida muudatusi vanemapuhkuste ja -hüvitamise süsteemis, et muuta see senisest paindlikumaks. Muudatuse eesmärk oli vanemate omavaheline hoolduskoormuse parem jagamine ja lihtsam töö- ja pereelu ühildamine. Toona võeti vastu ka otsus muuta lapsepuhkusega seonduvat. 

Kui seni pidid vanemad lapsepuhkuse päevade kasutamise omavahel kokku leppima, siis järgmise aasta aprillist jõustuva uue korra järgi on mõlemal töötaval vanemal õigus kasutada kummalgi kokku 10 tööpäeva puhkust kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Õigus puhkusepäevi kasutada on ka sel aastal, kui laps saab 14-aastaseks, olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkusepäeva. Näiteks kui laps saab 14-aastaseks 01.01.2022, saab vanem kasutada enne aprilli (vana süsteemi alusel) 3 või 6 päeva puhkust ning alates aprillist (uue süsteemi alusel) kuni aasta lõpuni ehk kuni 31.12.2022 omakorda 10 päeva. Lapsepuhkuse päevade eest maksab riik hüvitist, mille suurus on vanema varasemast keskmisest tulust 50%, kuid mitte alla töötasu alammäära.

Siiani on lapsepuhkuse tasu hüvitanud vanemale tööandja, hiljem saab tööandja kompensatsiooni tagasi sotsiaalkindlustusametist. Uus puhkuse taotlemise kord vähendab tööandja halduskoormust, kuna lapsepuhkust hakkab lapsevanem taotlema otse sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses. Sotsiaalkindlustusamet kannab puhkusehüvitise otse taotleja kontole. Sotsiaalkindlustusamet teavitab ka tööandjat puhkusetaotlusest ja puhkuse andmisega nõustumisel tööandja täiendavaid toiminguid enam tegema ei pea. 

Lisakaitse töölepingu ülesütlemisel ja teenistusest vabastamisel

Eelnõuga sätestatakse hoolduskohustusega töötajale ja ametnikule täiendav kaitse töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ning pööratud tõendamiskoormus töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise vaidlustes.

Pööratud tõendamiskoormus kehtiva TLS-i § 92 lg 2 järgi tähendab seda, et kui tööandja lõpetab töölepingu töötajaga, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast last, loetakse tööleping lõpetatuks § 92 lg 1 p-s 1 või 2 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles seaduses lubatud alusel. Lihtsamalt öeldes, et kui tööandja ütleb töölepingu üles nt raseda töötajaga, siis eeldatakse, et tööleping öeldi üles põhjusel, et töötaja on rase ning tööandjal tuleb tõendada, et põhjus seisnes muus.

Sarnane eeldus hakkab kehtima töötajate ja ametnike puhul, kes kasutavad TLS § 60- 651 sätestatud puhkust (isapuhkus, lapsendajapuhkus, lapsepuhkus jne) või on ravikindlustuse seaduses sätestatud hoolduslehel, st eelnevalt nimetatud hoolduskohustusega töötajate puhul. Näiteks, kui tööandja ütleb töölepingu üles isaga, kes on viimase aasta jooksul olnud isapuhkusel, tuleb töölepingu ülesütlemise vaidlustamisel tööandjal tõendada, et ütles lepingu üles TLS-is sätestatud alusel ning see ei olnud seotud isapuhkuse kasutamisega.

Alaealise töötamine

13–14-aastase alaealisega kaob töölepingu sõlmimisel 10-tööpäevane ooteaeg alaealise registreerimisest töötamise registris. Vastav kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7– 12-aastase alaealise töölevõtmisel.

Siinkohal peab aga meeles pidama, et juhul kui vanem soovib kogu puhkuse ühel aastal välja võtta ja lapsi on rohkem kui kolm, ei saa kasutada rohkem kui 30 päeva lapsepuhkust selles konkreetses aastas. 

Puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa kuni lapse 14-aastaseks saamiseni ja kaob ära nn aastapõhine lapsepuhkuse arvestamine. Puhkust saab kasutada ka eestkostja või hoolduspere vanem.

Võrreldes seni kehtinud korraga on tegemist lapsevanemate jaoks olulise muudatusega, sest mõlemal vanemal tekib oma individuaalõigus puhkusele, mida vanem saab oma äranägemisel ja lapse vajadusi arvestades kasutada. 

Muudatusega on välistatud olukord, kus näiteks isa soovib lapsepuhkust kasutada, kuid selgub, et lapse ema on puhkusepäevad juba ära kasutanud.

Puhkusearvestus algab vanemahüvitise lõppemisest

Ühe lapsevanema õigust kümne tööpäeva pikkusele puhkusele hakatakse arvestama alates vanemahüvitise lõppemise kuupäevast kuni lapse 14-aastaseks saamiseni (k.a terve kalendriaasta). 

Puhkuse eest makstava tasu suurus ühe kalendripäeva kohta on 50 protsenti perehüvitiste seaduse alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurusest. Siiski pole see väiksem kui vabariigi valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus.

Sotsiaalministeerium tõi selle kohta ka näite: kui inimese sotsiaalmaksuga maksustatav tulu on olnud ühes arvestusperioodis 1200 eurot, oleks tema lapsepuhkuse päevatasu 2022. aastal 30,78 eurot. Perehüvitise seaduse alusel oleks arvutus järgmine: lapsepuhkuse päevatasu oleks 1200 : 30 = 40 ja sellest 50 protsenti oleks 20 eurot, kuid seaduse järgi ei saa lapsepuhkuse hüvitise päevamäär olla alla töötasu alammäära tööpäeva määra. 

2022. aasta töötasu alammäär on 654 eurot ja tööpäeva alammäär 30,78 eurot. Kuid kui inimese töötasu on olnud arvestusperioodil kokku 3000 eurot, oleks tema lapsepuhkuse hüvitise ühe päeva määr 3000 : 30 = 100, millest 50 protsenti on 50 eurot. 

Näited on toodud olukordade kohta, kus sotsiaalmaksuga maksustatud tulu on püsinud stabiilselt sama ja kus inimesel on üks tööandja.

Kui lapse üks vanematest on surnud või rahvastikuregistris puudub kanne lapse isa kohta, on vanemal õigus lapsepuhkusele kuni 20 tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse kohta kokku mitte rohkem kui 30 kalendripäeva ühes kalendriaastas. 

Lapsepuhkuse kasutamisega töötaja põhipuhkuse periood ei lühene, mistõttu on tööandjatel oluline tähele panna, et seadusemuudatusega tuleb arvestada ja kõik puhkused puhkuse ajakavas vormistada.

Erisusena on seaduses sätestatud, et kui töötaja soovib kasutada puhkuse ajakavasse märkimata lapsepuhkust järjestikku rohkem kui 15 kalendripäeva, peab sellest tööandjale vähemalt 30 kalendripäeva ette teatama, et tööandjal oleks piisavalt aega töö ümber korraldada. Muudel juhtudel kehtib tavaline reegel, et töötaja kohustub ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest tööandjale 14 kalendripäeva ette teatama.

Lastevanemate elu peaks muutuma lihtsamaks

Kiire töötempo tõttu ei kasuta aga paljud vanemad oma lapsepuhkuse päevi ära ühes kalendriaastas, mistõttu jäävad nad ilma tasustatud puhkusest, mis aegub kalendriaasta lõppedes. Seaduse muutmine kindlustab, et lapsepuhkuse päevad ei aegu iga kalendriaasta lõpus ning see võimaldab lastevanematel oma äranägemise järgi otsustada, millal ja kui palju päevi korraga soovitakse kasutada.

Siinkohal tasuks meeles pidada, et mõistlik oleks enne 1. aprilli veel kasutamata jäänud lapsepuhkuse päevad ära kasutada, kuna kasutamata lapsepuhkuse päevi üle ei kanta.

Näiteks, kui peres on laps, kes saab peale 1. aprilli 2022 14-aastaseks, on mõlemal töötaval vanemal võimalik kasutada veel enne 1. aprilli kolm tööpäeva tasustatud puhkusepäeva (jagatult) ning lisaks on uue seaduse kohaselt peale 1. aprilli veel täiendavalt õigus kümnele tööpäevale (vanematel kokku 20 tööpäeva) lapsepuhkusele samas kalendriaastas enne lapse 14-aastaseks saamist.

Uus lapsepuhkuse süsteem hõlbustab nii tööandja, töötaja kui ka sotsiaalkindlustusameti (SKA) elu. Lapsepuhkuse taotlemiseks tuleb lapsevanemal minna SKA iseteenindusse, kus tal on ülevaade oma kasutamata lapsepuhkuse päevade arvust ja kus saab märkida perioodi, mil soovitakse lapsepuhkust kasutada. SKA infosüsteemist saadetakse info otse tööandjale. Seega ei pea uue seaduse kohaselt enam tööandja puhkusetasu hüvitist taotlema, vaid SKA maksab lapsepuhkuse hüvitise otse lapsevanemale.

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium