Tihtilugu on tarkvara- ja veebiarenduses jutuks back-end ja front-end. Mis on neil vahet ja mida vajatakse ees- ja tagatoas? Mõistetesse aitab selgust tuua veebilahendusi pakkuva ettevõte Teguva tegevjuht Priit Paju.
Millised on front-end ja back-end arenduse põhilised erinevused?
Front-end arendus tegeleb eelkõige veebilehe või rakenduse kasutajaliidese (User Interface – UI) ja kasutajakogemuse (User Experience – UX) poolega.
See sisaldab rakenduse või veebilehe elementide paigutust, navigeerimist ja elementide kujundamist, kasutades arendamisel selliseid keeli nagu HTML, CSS ja JavaScript.
Back-end arendajad vastutavad serveripoolse loogika arendamise, andmebaasihalduse, andmete valideerimise ning andmepäringute ja vastuste käsitlemise eest Front-endi ja serveri vahel, kasutades sageli selliseid keeli nagu JavaScript (Node.js), Python, Java või PHP.
Milliseid levinud tehnoloogiaid ja keeli kasutatakse front-endis ja back-endis?
Front-endi arendus kasutab tavaliselt sisu struktuuri jaoks klassikalist HTML-i, stiilide kujundamiseks aga CSS-i ja interaktiivsuse jaoks JavaScripti. Väga tihti kasutatakse ka front-endi raamistikke ja teeke, nagu React.js, Angular või Vue.js.
Back-endi arenduses kasutatakse tavaliselt selliseid keeli nagu JavaScript, Python, Java või PHP, raamistikest aga on kasutusel Express.js, Django, Flask või Spring Boot.
Millised on front-end ja back-end arendaja tüüpilised tööülesanded?
Front-end arendajad vastutavad kasutajaliidese ülesehituse ja kujundamise, kasutajaliidese jõudluse optimeerimise ja brauseritega ühilduvuse tagamise eest.
Nad töötavad seadmetundlike paigutuste ülesehitamisega, kasutaja ja liidese vahelise interaktsiooni väljatöötamise ja back-endiga integreerimisega.
Back-end arendajad keskenduvad aga serveripoolsele loogikale, kasutajaliidese päringute käsitlemisele, andmebaaside haldamisele ja API-de arendamisele.
Nad arendavad andmemudeleid, autentimissüsteeme ja muud taustaloogikat, tagades, et back-endi infrastruktuur toetaks rakenduse nõudeid ja ühilduks front-endiga.
Millised on front-end ja back-end arendaja olulisimad vajalikud oskused?
Front-end arendajad vajavad HTML-i, CSS-i ja JavaScripti oskust ning teadmisi kasutajaliidese raamistike ja tehnoloogiate kohta. Samuti peaksid nad mõistma disaini põhimõtteid, kasutajakogemuse loogikat (UX) ja juurdepääsetavuse standardeid, et ka näiteks vaegnägijatel oleks rakendust või lehte võimalik kasutada.
Back-end arendaja puhul nõutakse häid programmeerimisoskusi sellistes keeltes nagu JavaScript, Python, Java või PHP, samuti teadmisi andmebaaside ja serveripoolsete raamistike kohta.
Probleemide lahendamise, kõikvõimalike vigade parandamise ja koostöö oskused on aga olulised mõlematel arendajatel.
Mida soovitada inimesele, kes kaalub karjääri front-end või back-end arendajana?
Alusta programmeerimise ja veebiarenduse teemade uurimisest, sealhulgas HTML, CSS ja JavaScript. Proovi kõigepealt osa võtta programmeerimise kursustest. Uuri ka erinevate front-end ja back-end tehnoloogiate, raamistike ja muude kasulike tööriistade kohta ning katseta neid praktikas esialgu lihtsate projektide elluviimiseks, näiteks luues oma veebilehe ja/või proovides üles seada oma miniatuurset serverit ja andmebaasi.
Millised on tüüpilised müüdid, mis käivad kaasas back-end ja front-end arendusega?
Front-end arendamist ümbritsevad müüdid on tavaliselt selles, et see on lihtsam või vähem oluline kui back-end või et igaüks saab selle kiiresti selgeks õppida ilma suurema vaevata.
Front-end nõuab aga tegelikult väga head arusaamist disainist kui ka keerukatest raamistikest, mida peetakse esmapilgul vaid back-endi teemaks.
Teisest küljest võivad back-end arendamise müüdid sisaldada oletusi, et see nõuab kõrgemaid matemaatilisi või algoritmilisi oskusi või et see puudutab peamiselt serverihaldust, mitte tarkvaraarendust. Back-end arendaja ei pea kindlasti olema matemaatikageenius.
Milliseid levinud vigu teevad algajad arendajad?
Algajad front-end arendajad ei testi näiteks koodi põhjalikult erinevates brauserites, et tagada brauserite vaheline ühilduvus, eiravad kiiruse optimeerimist või loodavad liialt raamistikele, mõistmata nende aluseks olevaid süsteeme.
Algajad back-end arendajad aga võivad tähelepanuta jätta vajalikud turvakaalutlused, ei saa vigade parandamisega päris hästi hakkama või on raskustes andmebaasi haldamise ja optimeerimisega.
Kuidas tagada sujuv koostöö front-end ja back-end arendajate vahel?
Sujuva koostöö saab tagada kõigepealt tõhusa suhtluse, koostöö planeerimise ja muidugi ka jagatud juhend-dokumentatsiooni abil.
Regulaarsed koodiülevaatused, paarisprogrammeerimise seansid ja sisulised koosolekud aitavad mõlema poole prioriteete ühildada ja probleeme kiiremini lahendada. Projekti nõuete ja eesmärkide vastastikune mõistmine ning koostöö- ja kohanemisvalmidus on kõigi arendajate edukaks koostööks hädavajalikud.
Milliseid on arenduse trendid ja uusimad suundumused viimastel aastatel?
Front-endi poolel keskendutakse kasutajakogemuse parandamisele, sujuvamale ja lihtsamini kasutatavale kasutajaliidesele, veel dünaamilisemale, interaktiivsemale sisule ja kindlasti n-ö responsive disainile, mis ei ole enam eriti uus nähtus, aga on juba nii öelda kohustuslik. See võimaldab eri suuruses seadmete ühilduvuse kodulehega.
Samuti on toimumas nihe moodulite põhise arenduse suunas, mis lubab vabamat modulaarset ja skaleeritavat kasutajaliidese arendust.
Üha enam panustatakse ka ühelehelistele veebirakendustele (nn Single Page Application – SPA), mis langetab serverite ja andmebaaside koormust tänu väiksemale arvule päringutele ja seeläbi muudab kasutajakogemuse sujuvamaks.
Me ei saa praegu üle ega ümber tehnoloogia arengust virtuaalreaalsuse alal. See pöörab UI ja UX arengu täiesti eraldi tasemele, kus tuleb luua rakendusi, mis sobituksid meie ruumilise keskkonnaga ja parendaksid meie kasutajakogemust niimoodi veel enam.
Back-end’is on serveri vaba arhitektuur muutunud üha populaarsemaks, kasutades pilveteenuseid skaleeritavuse ja kulutõhususe tagamiseks. Eelistatud lähenemisviisiks on kujunenud mikroteenused, mis lasevad rakendusi luua väiksemate sõltumatute teenuste kogumina, et lihtsustada ja kiirendada rakenduse arendamist ja väljatöötamist.
Kasutajakogemuse parendamiseks pööratakse üha rohkem tähelepanu tehisintellekti (TI) vahendite arendamisele, et pakkuda näiteks kulutõhusamat ja paremat klienditeenindust.
Mida peaks teadma tellija front-end ja back-end arendusest?
Tellija peaks mõistma front-end ja back-end arendajate rolle ja vastutust ning seda, kui tähtis on selge suhtlus ja koostöö nende kahe vahel.
Samuti peaks ta olema teadlik disainiotsuste mõjust rakenduse või veebilehe kasutajakogemusele ning kiirusele, regulaarse hoolduse ja uuenduste vajadusest.
Front-end ja back-end arendamise põhiteadmised annavad klientidele võimaluse arendusprotsessis aktiivsemalt osaleda, andes väärtuslikku tagasisidet arendajatele. See tagab lõpuks projekti eduka elluviimise.
