Rahapesu tõkestamisega ei pea tegelema ainult pangad. Klientide kohta koguvad andmeid ka näiteks notarid, audiitorid, raamatupidajad, kinnisvarabürood ja paljud teised ettevõtted. “Hinnanguliselt on Eestis 10 000 ettevõtet, kes seadusest tulenevalt kvalifitseeruvad kohustatud isikuteks ja seega peavad rahapesu tõkestamise protseduure läbi viima,” toob välja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Sandra Särav. Ent kuidas riik saaks neid tuhandeid ettevõtteid aidata? 

“Mõne aasta eest tehtud arvutustes leidsime, et Eesti ettevõtjad kulutavad aastas ligi 40 miljonit eurot KYC (Know Your Customer – tunne oma klienti) läbiviimiseks. Suur osa sellest kulust on just inimtööjõu kulu, kes tegelevad andmete kogumise, nende sisestamise ja seejärel analüüsimisega,” rääkis Särav. Niisiis on see protsess praegu veel ajamahukas ja nõuab ettevõtjatelt väga suurt tööjõuressurssi ning see ongi põhjus, miks palju ettevõtted seda seadust ei täida.

Särava sõnul on nii ettevõtjatel kui riigil arusaam, et KYC teenus võiks olla abimees, mis aitab kohustatud isikutel kiiremini, efektiivsemalt ja tulemuslikumalt KYC protseduure läbi viia ning seeläbi Eesti mainet rahapesu tõkestamise valdkonnas tõsta. “Seni oli ettevõtjatel kahjuks tunne, et riik ei ole piisavalt kohustatud isikuid aidanud oma kohustuste täitmisel,” märkis Särav. 

“Eelmisel aastal viisime koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga läbi küsitluse koja liikmete seas ning joonistus selgelt välja probleem, et ettevõtjate teadmine, kust ja kuidas andmeid koguda või milliseid andmeid koguda KYC protseduuride läbiviimiseks, on puudulik,” nentis Särav, et eeskujulikul e-riigil on arenguruumi.

Teenust hakkas arendama esialgu idufirma

Olukorra parandamiseks andis riik rahasüsti Accelerate Estonia poolt arendatud teenusele, mille eesmärgiks oli muuta KYC protsess tunduvalt lihtsamaks. Kui alguses oli tegu idufirmaga, siis mõne aja pärast otsustati teha pivot avaliku sektori kasuks – see on ilmselt üks vähestest juhtudest iduettevõtluse ajaloos, kus startup’ist saab riiklik teenus.

Seni on olnud suur probleem selles, et KYC hõlmab väga palju kliendi kohta andmete kogumist, mis on tohutult ajakulukas, sest andmeid on vaja kontrollida andmebaasidest ja kohustatud isikud ei tohi omavahel andmeid jagada. Valmiva teenuse peamiseks eesmärk ongi kogu see vajalik info automatiseerida ja süstematiseerida.

Palju vajalikke andmeid on tegelikult olemas

“Suur osa vajalikest andmetes on ju riiklikes registrites ja andmekogudes olemas, ent need ei ole kergesti ligipääsetavad ja masinloetavalt kättesaadavad,” räägib Särav. 

Keerulisem on lugu mitteresidentidega, sest nende andmeid ei ole sageli võimalik muul kujul kätte saate kui ainult paberil. Kui riikidevahelised andmebaasid omavahel rohkem suhtleksid, oleks võimalik kontrolle läbi viia tunduvalt kiiremini. Praegu võib mitteresidentide puhul KYC võtta aega vähemalt kaks nädalat, mis on 21. sajandi infoühiskonnas ilmselgelt liiga pikk aeg.

Prototüüpi tutvustakse avalikkusele 8. veebruaril

See ongi suur eesmärk, mida 8. veebruaril Tallinn SCF Summitil esitletav prototüüp proovib muuta. Oluline on teha võimalikult palju infot masinloetavaks – see aitaks ka süsteemil tulevikus kiiremini infot saada ja kogu KYC protsess ettevõtete jaoks jõukohasemaks muuta. Nii väheneks ettevõtete halduskoormus ja probleemid rahapesuga. 

Lähenemine KYC teenuse arendamisele on ilmekas näide eesrindlikust e-riigist – teenuse eesmärk on lahendada tõsine probleem ning arendamisel on kasutatud agiilset metoodikat, kus avalikkuse ja finantsvaldkonna teenusepakkujate ette tuuakse juba toimiv prototüüp, millele saab turuosalistelt jooksvalt tagasisidet koguda. Nii jõuab klientideni vajalik ja läbimõeldud teenus.

Tugeval e-riigil ongi nüüd aeg pöörata oma nägu ka ettevõtete poole. “Kui viimased 20 aastat on Eesti keskendunud e-riigi ehk eelkõige tavakodanikele mõeldud digiteenuste arendamisele, siis järgmised 20 aastat tuleb fookusesse võtta ka ettevõtetele mõeldud e-teenuseid,” rõhutas SupplierPlus arendusjuht Uve Poom.

8. ja 9. veebruaril toimuv kaubanduse rahastamise konverents Tallinn Supply Chain Finance Summit keskendub tarneahela rahastamise võidukäigule ning aitab selgitada, kuidas tarnepartnerid, pangad ja finantstehnoloogia ettevõtted tarneahela rahastamisest kasu võiksid lõigata. Üritusel osalevad lisaks pankade esindajatele ka ettevõtete finantsjuhid, ostujuhid, müügijuhid ja juristid ning IT-spetsialistid, kes on huvitatud tarneahelate digitaliseerimisest ja rahastamisest.