2021. aastal tehti maailmas digimakseid eeldatavasti 5872,89 miljardi dollari eest. Eeldatavasti seetõttu, et lõplikku summat ei ole veel kokku löödud. Ka Eesti pangad ja makselahenduste pakkujad kinnitavad, et inimesed eelistavad rahaasju üha enam ajada mobiilis ja teistes nutiseadmetes.
Business Wire’i koostatud ülevaatest tuleb välja, et kui ülemaailmne digitaalsete maksete turg oli 2021. aastal 5058,96 miljardit dollarilt, siis mullu oli see vähemalt 5872,89 miljardit dollarit. Sealjuures ulatus aastane liitkasvumäär (CAGR) 16,1 protsendini.
Tõusu taga on peamiselt ettevõtete toodangu stabiliseerimine pärast 2020. aasta COVID-19 pandeemia ajal hüppeliselt kasvanud nõudluse rahuldamist. Eeldatakse, et 2025. aastal jõuab turg 9073,09 miljardi dollarini ja CAGR on 11 protsenti.
Digitaalsete maksete turu peamised tegijad on Alipay, Amazon Pay, Apple Pay, Tencent, Google Pay, First Data, Paypal, Fiserv, Visa Inc. ja MasterCard. Need nimed ei ole võõrad ka Eesti inimestele.
LHV kommunikatsioonispetsialisti Marthi Lepiku sõnul näevad ka nemad, et kliendid eelistavad üha enam rahaasju mobiilis ja teistes nutiseadmetes ajada. “Kui aastaid on internetipank olnud unikaalsete kasutajate arvu osas ees, siis tänaseks on eraisikute hulgas juba mobiiliäpp selgelt populaarsem,” lisas ta.
Sama kinnitab ka Swedbanki klienditeeninduse juht Ede Raagmets. Nimelt kasutas möödunud aastal nende klientidest ligi 40 protsenti nutiseadmetega kaardimakseid. “Juba 2020. aastal nägime märkimisväärset kasvu digirahakoti kasutajate hulgas,” sõnas ta. Kui 2020. aasta jaanuaris oli Swedbanki klientide hulgas unikaalseid digirahakoti kasutajaid veidi üle 30 000, siis sama aasta septembris oli neid juba ligi 56 000. “Täna räägime juba ligi 110 000 unikaalsest kasutajast.”
LHV avas nutimaksed oma klientidele 2020. aastal ja nende kasutus kasvab pidevalt. “Nutimaksed on olnud LHV klientide poolt väga oodatud ning hästi vastu võetud,” sõnas Lepik. Kõikidest LHV kaardimaksetest moodustavad pay-maksed (Apple Pay, Google Pay, Garmin Pay, Fitbit Pay) umbes 16 protsenti.
Kõige enam kasutavad maksmiseks nutiseadmeid LHV Noortepanga kliendid vanuses 16–25 aastat – nende hulgas tehakse iga viies makse nutiseadmega. “Selgelt enim kasutavad LHV kliendid Apple Payd, aga ka Fitbit Pay on leidnud oma poolehoiu, seda just laste ja vanemaealiste hulgas.”
Ka Raagmets tõdes, et ligi 70 protsenti Swedbanki klientide tehtud kaardimaksetest on viipemaksed kaardiga või nutiseadmega. “Kindlasti on oodata saabunud aastal jätkuvat tõusu digimaksete osas,” lisas ta.
Jätkuv digitaliseerumine
Nii tuleb ka pangandusel üha enam digitaliseeruda ja liikuda elektroonilistesse kanalitesse. LHV on olnud innovaatiliste lahenduste poolest pangandussektori teerajaja – Lepiku sõnul on nende jaoks oluline pakkuda oma klientidele kõige kaasaegsemaid lahendusi. “Näiteks täna saab praktiliselt kõik vajalikud toimingud teha mobiiliäpis või internetipangas ja nii pole vaja kontoris külastamise peale aega kulutada. Võimalused tulla mobiiliäpi kaudu kliendiks vaid mõne minutiga ja tellida kohe koju ka pangakaart, osta ja müüa aktsiaid, investeerida krüptosse, taotleda kodulaenu, tellida virtuaalne ISIC üliõpilaspilet jne on meie klientide hulgas väga hinnatud,” loetles ta.
Rahaasju eelistatakse ajada distantsilt, olenemata kohast ja kellaajast, ning just seda võimaldavad kõik kaasaegsed digilahendused.
“Noored hoolivad väga personaalsest lähenemisest, kuid nende jaoks ongi personaalsus see, kui me pakume mugavat digitaalset teenust just selles seadmes ja kanalis, mida ta kõige meelsamini kasutab. Oleme seal, kus on meie kliendid ning seda igas vanuserühmas ja kliendisegmendis.”
Eesti Panga maksekäitumise uuring
Eesti Pank viis möödunud aasta sügisel Eesti elanike seas läbi maksekäitumise uuringu ja selle järgi tasutakse poes või muudes füüsilistes müügikohtades kõige sagedamini pangakaardiga (86 protsenti vastajatest), seejärel sularahaga (10 protsenti) ning nutitelefoni või -kellaga maksmist eelistas 4 protsenti vastajatest.
“Oluline on tähele panna, et vastajal paluti mõelda sellele, kuidas ta kõige sagedamini maksab, ehk siis tegemist ei ole osakaaludega teostatud maksetest,” selgitas Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialist Tiina Soosalu.
Kuigi Eesti Panga statistika järgi on siinne sularaha ja kaardimaksete suhe igapäevaostude tegemisel juba üsna pikka aega olnud ilma suuremate muutusteta, saab täpsema ülevaate digitaalse rahakoti vahendusel tehtud maksetest selle aasta esimeses kvartalis, kui pangad hakkavad selle kohta eraldi andmeid esitama.
Üldistatult võib aga Soosalu hinnangul öelda, et viimasel kümnel aastal on ligikaudu kümnendik elanikest eelistanud maksmisel kasutada ainult sularaha.
Võrdluses teiste Euroopa riikidega on Eestis sularaha kasutus tagasihoidlik, samuti nagu Rootsis, Soomes ja Hollandis.
Siiski on viimastel aastatel veendunud sularaha eelistajate hulk õige pisut vähenenud. “Pigem on suuremad muutused kaardimakseid eelistanud inimeste hulgas, kes on nüüd hakanud aktiivselt kasutama ka digirahakotte.”
