Kas juhatuse liikmega võib sõlmida töölepingu? Kes on tegevjuht? Mis vahet sellel on, millise lepingu alusel juhatuse liige oma kohustusi täidab? Neile küsimustele vastab NJORDi Advokaadibüroo partner, vandeadvokaat Katrin Sarap.
Jah, juhatuse liikmel võib olla ka tööleping. “Kuid see tööleping ei saa reguleerida äriseadustikust tulenevate juhatuse liikme kohustuste täitmist. Töölepingu seadus teeb ühe asja väga selgeks, nimelt ei kohaldu töölepingu seadus juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule,” ütleb Sarap.
Igapäevase nõustamise käigus selgub jätkuvalt, et juhatuse liikme lepingutega on kohati paras segadus. Ja seda ei saa kindlasti juhatuse liikmele või äriühingule ette heita. Pigem tuleb lepingulised suhted lihtsalt kirjalikult fikseerida. Esineb olukordi, kus juhatuse liikmega ei ole sõlmitud mitte mingisugust lepingut. Samas, osadel on tööleping, osadel juhatuse liikme leping ning osadel käsundusleping.
Kas lepingut on vaja? Kelle jaoks seda vaja on?
Juhatuse liikme valimisel ei kohusta äriseadustik sõlmima juhatuse liikmega lepingut tema kohustuste täitmiseks. “Kui töötajaga lepitakse tema töötasu kokku töölepingus, siis juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega,” märgib Sarap. Kuna juhatuse liikmele ei ole ettenähtud kindaksmääratud tööaega, siis ka seda ei peaks kusagil fikseerima.
Käsundusleping juhatuse liikme kohustuste täitmiseks ehk juhatuse liikme leping
Kui räägitakse juhatuse liikme lepingust, siis mõeldakse käsunduslepingut. Pole olemas eraldiseisvat juhatuse liikme lepingu liiki ega selle kirjaliku sõlmimise kohustust. Suuline leping kehtib seni, kuni kõik on hästi ja pooltel tingimused ühesuguselt meeles. Aga juhuks kui ühel päeval enam kokkulepped ei meenu, on kirjaliku lepingu olemasolu äärmiselt vajalik.
Äriühingu vaatest saab lepingus reguleerida kõik olulisemad juhatuse liikmega tehtud kokkulepped. Lisaks osanike otsusega määratud tasule saab lepingus fikseerida erinevad hüvitised, näiteks aastaboonused, lahkumishüvitise maksmise või mitte maksmise põhimõtted, konkurentsikeelu jne. “Oluline on reguleerida ka juhatuse liikme lepingu lõpetamise nüansid, näiteks kui juhatuse liige ei täida oma kohustusi oodatud tasemel või seatud eesmärkidele,” toob Sarap välja.
Lepingu puudumisel tõlgendame ja mäletame asju erinevalt
Kahtlemata on äriühingu osanikel või nõukogul olulisemaid tegevusi teha, kui hakata meenutama, millised olid juhatuse liikmega aastatetagused kokkulepped, ootused ja lubadused. “Tõenäoliselt ei ole säilinud kõik e-kirjavahetused, asjaosalised on vahetunud, suulistest kokkulepetest rääkimata. Lepingu olemasolu tagab mõlemale poolele kokkulepete selguse,” ütleb Sarap.
Juhatuse liikmega võib lisaks sõlmida ka töölepingu
Kui juhatuse liige täidab äriühingus lisaks juhatuse liikme ülesannete muid kohustusi, mis ei ole omistatavad juhatuse liikme kohustustele, võib lisaks sõlmida töölepingu.
Näiteks on juhatuse liige ettevalmistuselt insener ja täidab inseneri ametikohast tulenevaid ülesandeid samas äriühingus. Sellisel juhul saab temaga sõlmida ka töölepingu. Ehk juhatuse liikmel on kaks lepingut – juhatuse liikme leping ja tööleping. Oluline on see, et mõlema lepingu alusel täidetakse erinevaid ülesandeid.
Tegevjuht juhatuse liikmeks
Praktikas on üsna tavaline olukord, kus tegevjuhiga on sõlmitud tööleping tegevjuhi töökohustuste täitmiseks. Ühel heal päeval valitakse tegevjuht äriühingu juhatusse. Lepingut ei muudeta ega lõpetata. Kuna tegevjuhi ja juhatuse liikme kohustused on oma sisult kattuvad ning juhatuse liikmele teenistusele ei kohaldu tööleping, ei saa tegevjuhi tööleping enam kehtida.
Tööleping tuleb lõpetada poolte kokkuleppel, kuna isik andis nõusoleku enda valimiseks juhatuse liikmeks. Hilisemate arusaamatuste vältimiseks ei tohi lepingu lõpetamist unarusse jätta. Pole harv juhus, kus aja möödudes oodatakse tasu nii töölepingu kui juhatuse liikme alusel.
