Viimased 11 aastat on Paides augusti teisel nädalavahetusel kogunenud Eestist ja maailmast hoolivad inimesed, et luua tasakaaluka arutelu abil Arvamusfestivali nime all paremat arusaamist iseendast, üksteisest ja maailmast. Uurisime Arvamusfestivali praeguselt eestvedajalt ning mitut arutelu korraldava Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindajatelt, miks on meil vaja demokraatiafestivale. 

Tänavu 11. ja 12. augustil Paides peetaval Arvamusfestivalil toimub pea paarikümnel alal kümneid arutelusid väga erinevatel teemadel. Aruteludele vahelduseks saab kuulata muusikat, külastada näitust ning tutvuda Paide linna ja selle ajalooga. 

Arvamusfestivali eestvedaja Kaspar Tammisti sõnul eristab Arvamusfestivali teistest festivalidest ehk see, et siin pannakse suurt rõhku arutelude kvaliteedile. “Me koolitame teistest oluliselt rohkem arutelude korraldajaid, juhendame neid ja kui nad soovivad, anname neile mentori. Lisaks on meie jaoks väga oluline, et festivali programm on sisult vastavuses kogu festivali visiooniga,” selgitab Tammist.

Ehk suurt rõhku pannakse just arutelukultuuri edendamisele ja sellele, kuidas arutelude korraldajad saavad õpitut hiljem rakendada igapäevaelus ja töös. “Kuna meie jaoks on ka festivali külastajad osalejad, siis loodame, et ka nemad saavad kaasa oskuse tunda ära hea arutelu ja levitavad seda omakorda edasi.” Tammist lisab, et hea arutelutava järgimist oodatakse nii korraldajatelt, arutlejatelt kui ka kõigilt festivali külastajatelt. 

Üks olulisi Arvamusfestivali eesmärke on ka noorteni “jõudmine”. “Aasta tagasi alustasime Paide Gümnaasiumiga koos projekti, kus läbi valikainete saavad noored õppida arutelukultuuri,” rõõmustab Tammist. Selle projekti kaudu loodetakse kasvatada uus põlvkond häid arutlejaid.

Põhja- ja Baltimaade demokraatiafestivalide võrgustik

Arvamusfestival on osa Põhja- ja Baltimaade demokraatiafestivalide võrgustikust, mille kaudu saavad eri riikide festivalide korraldajad vahetada kogemusi ja teadmisi, et osalusdemokraatiat veelgi tulemuslikumalt edendada. Demokraatiafestivalide platvormi loomist toetas ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu. 

“Põhjamaade ametliku koostöö kohalolek poliitilistel ja ühiskondlikel aruteludel nii Põhjalas kui ka Balti riikides peegeldab arutelukultuuri ühist väärtustamist ning laiemalt piirkonna ühise identiteedi kujunemise toetamist,” selgitab Põhjamaade Ministrite Nõukogu nõunik Merle Kuusk.

Tammisti sõnul on võrgustiku peamine eesmärk ühises inforuumis olemine, kogemuste vahetamine ja üksteiselt õppimine. “Loomulikult kuulub selle juurde ka üksteise festivalide külastamine,” täiendab Tammist ja lisab, et tänavu sügisel on Paidesse kohtumisele ja kogemuste vahetamisele oodata kõiki teiste siinse piirkonna demokraatiafestivalide eestvedajaid. 

Arvamusfestivali idee juured ulatuvad Rootsi endise peaministrini

Põhjamaade Ministrite Nõukogu vanemnõuniku ja demokraatiafestivalide projektijuhi Mikael Carboni Kelki sõnul ulatub selliste festivalide ajalugu tagasi aastasse 1968, kui Rootsis Gotlandi saarel asuvas Visby linnas pidasid endine peaminister Olof Palme ja Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Erakond oma iga-aastaseid suvekohtumisi. Sel üritusel astus Palme vahetult rahvaga arutellu, seistes veoauto kastis. 

Ja just seetõttu, et demokraatiafestivalide sünniks peetakse seda hetke Rootsi ajaloos, tundus ka Merle Kuusele igati loogilise sammuna, et Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus osaleb Arvamusfestivalil.  

“Sellest arutelust 1968. aastal sündis igasuvine Gotlandi tippsündmus – Almedaleni poliitikanädal (Almedalsveckan – toim.). Poliitikute, arvamusliidrite, ekspertide ja ajakirjanike seas ülipopulaarseks kujunenud üritus on inspireerinud sarnaseid arutelunädalaid või -päevi korraldama nii teisi Põhjamaid, Balti riike kui ka ülejäänud maailma,” lisab Kuusk.

Esimene ametlik demokraatiafestival nimega Almedalsveckan toimus 1982. aastal. Mõne aja pärast ühinesid kogunemistega ka teised erakonnad, vabaühendused, huviorganisatsioonid ja loomulikult asjast huvitatud inimesed. 

“Almedalsveckanist inspireerituna käivitati 2011. aastal Taani demokraatiafestival Folkemødet. Aasta hiljem tuli Norra oma Arendalsukaga. Enne seda ühendati Soomes toimuv džässifestival demokraatiafestivaliga, mis kandis nime SuomiAreena. Islandil on ka oma demokraatiafestival, mida on varem peetud kaugel riigi põhjaosas, kuid sel aastal võõrustab seda pealinn Reykjavik,” loetleb Kelk.

Ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu ei osale vaid Paide Arvamusfestivalil. Igal suvel tõstatatakse olulisi teemasid arutelude ja ürituste kaudu Taanis, Rootsis, Soomes, Norras, Islandil, Lätis ja Leedus. “2016. aastal toimus esimest korda sarnane sündmus Gröönimaal ning see kannab nime Qassimiuaarneq. Läti korraldab arutelufestivali LAMPA 2015. aastast alates. Festivali üks algatajaid oli Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Lätis, mis lõi kaasa ka selleaastastel aruteludel Cēsises,” räägib Kuusk.

Leedus 2017. aastal algatatud festival kannab nime Būtent!.

Milleks meile demokraatiafestival?

Arvamusfestivali idee algataja Kristi Liiva on öelnud, et Arvamusfestival on üks väheseid sündmusi, kus saavad kokku inimesed riigiasutustest ja vabaühendustest, kultuuritegelased, ettevõtjad, ülikoolid, ajakirjanikud, kodanikud, kes kõik on osa Eesti ühisest arutelukultuurist.

“Meil on vaja demokraatiafestivale, sest need on olulised platvormid, kus tavalised inimesed saavad kasutada oma demokraatlikke õigusi võimuesindajatega vestlemiseks. Nagu me näeme täna maailmas toimuvat vaadates, ei saa me neid õigusi iseenesestmõistetavana võtta,” nõustub Kelk.

Siinkohal peab ta oluliseks ka festivalide omavahelist koostööd. “Saame üksteiselt inspiratsiooni, uuendame kontseptsiooni ja kohandame seda vastavalt riigi kontekstile,” selgitab ta.

Kelki sõnul on tema jaoks kõige huvitavam ja olulisem, mida ta seni demokraatiafestivalidelt õppinud, see, et erakonnad, inimesed ja vabaühendused saavad rahulikult kokku leppida, et nad ei nõustu kõiges üksteisega. “Ometi ei takista see neid hiljem koos maha istuma ja sõbralikult õlut jooma.”

Mida toob tulevik arutlejatele? 

Tammisti sõnul on demokraatiafestivalidel, sealhulgas ka Arvamusfestivalil, kindlasti tulevik olemas. “Mina arvan, et Arvamusfestival on alles ka 20, isegi 30 aasta pärast, sest näiteks Almedalsveckan on kestnud juba üle 50-60 aasta,” põhjendab ta ja lisab, et Eestis on loomulik potentsiaal festivali jätmiseks olemas. 

Küll ei oska Tammist ennustada, millisel kujul ja kuidas Arvamusfestivali tulevikus korraldatakse, kuid eelmisest aastast alates kehtib strateegia, mis seab suunda ja viib Arvamusfestivali kahtlemata edasi tugevamana. “Arvamusfestivali juhtimisloogika on selline, et eestvedaja vahetub kolme kuni viie aasta pärast. Minu ametiaeg saab 2024. aasta festivaliga läbi ja siis tuleb uus eestvedaja, kes saab seda laeva juhtida nii, nagu tema nägemus ette näeb.”

Kahe päeva asemel kolm päeva arutelusid

Küll aga tõdeb Tammist, et kui tema peaks festivali veel mõned aastad vedama, siis lisanduks sellele kindlasti veel üks päev. 

Nimelt on festivali tuumik tänaseks jõudnud olukorda, kus avalikku ideekorjesse pakutavad arutelud on kõik nii kõrge kvaliteedi ja huvitavate teemadega, et parimatest parimate valimine muutub üha keerulisemaks. “Mina arvan, et kolmas päev tuleb juurde lisada, aga siin on nüüd väga tugev debatt, kas see päev peaks olema neljapäev või pühapäev, sest praegu toimub festival reedel ja laupäeval.”

Põhjamaade koostöö demokraatiafestivalidega

Põhjamaade ametlik koostöö 2023. aasta demokraatiafestivalidel keskendub positiivsetele vestlustele rohelisest üleminekust, kaitsest ja julgeolekust ning sellest, kuidas hoida ja tugevdada meie demokraatiaid. 

Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Põhjamaade Nõukogu osalevad tänavu kaheksal demokraatiafestivalil Taanis, Rootsis, Soomes, Norras, Islandil, Eestis, Lätis ja Leedus.

Vastuseid otsitakse paljudele küsimustele, muuhulgas sellele, kuidas saame luua käegakatsutavaid lahendusi, et viia ellu Põhjamaade Ministrite Nõukogu visioon, et Põhjala regioonist saab maailma kõige kestlikum ja lõimitum piirkond.

Ametlik Põhjamaade koostöö hõlmab selle aasta demokraatiafestivalidel väga erinevaid teemasid, pöörates erilist tähelepanu rohelisele üleminekule, energiajulgeolekule ja noorte osalemisele ühiskonnaelus.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu aruteludel arutlevad erinevate tasandite eksperdid, aktivistid ja poliitikud valdkondade üle, milles Põhjamaad teevad koostööd, et tagada meie kui piirkonna parem ettevalmistus päeva suurte väljakutsetega toimetulemiseks.

Põhjamaade institutsioonid on mitmel festivalil võtmetähtsusega panustajad. Nordic Innovation, Nordic Energy Research, Nordregio, Nordforsk ja Nordgen mängivad olulist rolli innovatsiooni ja teadustöö rahastamisel ning Põhjamaade võrgustike ja teadmiste vahetamise parandamisel väga erinevates valdkondades, nagu näiteks tervishoiutehnoloogia, energia ja toiduga kindlustatus.

11. augustil osaleb Arvamusfestivalil kahe aruteluga ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus. Põhjamaade Ministrite Nõukogu ala nimetus on Resilience, eesti keeles “Säiliv ja nõtke”. Eesti ja Põhjamaade esinejatega arutletakse kahel teemal (inglise keeles, millel on kirjutustõlge eesti keelde):

• Greenwashing takes a toll on green transition
• The Happy Place – Stuck in a Purgatory of Your Work Life

“Meie eesmärk on tõstatada ühiskonnas olulisi teemasid ja arutelude käigus vahetada kogemusi Eesti ja Põhjamaade vahel. Aastate jooksul oleme tänu Arvamusfestivalile kokku toonud mitmeid eksperte, poliitikuid, ametnikke, ettevõtjaid, arvamusliidreid ja loomeinimesi Põhjamaadest ja Balti riikidest, et saada aimu, kuidas tulla toime meid kõiki kõnetavate suurte proovikividega,” sõnab Kuusk.

Ta lisab, et räägitud on nii kultuurist, loomemajandusest, heaolust ja rohemajandusest kui ka soolisest võrdsusest, teaduse ja ettevõtluse seostest ning digimaailmast. “Arvamusfestival on olnud väärtuslik platvorm, mis on andnud võimaluse arutleda neil teemadel inimestega, kes on huvitatud maailma paremaks muutmisest ja on valmis selle nimel ka tegutsema.”

Näited Põhjamaade Ministrite Nõukogu põnevamatest aruteludest läbi aastate

“Usaldus kui sotsiaalne kapital”:

Põhjamaades on inimeste usaldus poliitikute, valitsuse ja ka üksteise vastu suur. Tänu sellele on ka Põhjamaade sotsiaalne kapital kõrge ning 1+1 annab kokku rohkem kui 2. Arutleti, kuidas usaldust ja sotsiaalset kapitali kasvatada saaks. Kas usaldus on midagi jäävat või hoopis pidevas muutumises? Miks on kriis usalduse kasvatamise võimalus? Kuidas on usaldus ja sotsiaalne kapital seotud õnnelikkusega? Kui soovid teada vastuseid, siis vaata salvestust https://www.youtube.com/watch?v=NjlW4QNa9FY

“Mitmekesisus – vahend edukaks äritegevuseks”:

Küsimusele, kas mitmekesisusest töökohal peaks rääkima, vastas enamik arutelu kuulajatest jah, kuigi paljud tunnistasid, et ei näe oma töökohal puudujääke. Kui panelistidelt küsiti, mida teha eri vormis avalduva diskrimineerimise puhul, siis leiti, et see oleks sallivus, ümbritsevate inimeste märkamine, üksteise tundma õppimiseks võimaluste loomine (kohtumised, dialoogid), samuti kodanike tahe ja sellega seoses poliitilistele jõududele nõuete esitamine – sest kui pole nõudlust, pole pakkumist. Ingliskeelne video on siin (viipekeelne tõlge): https://www.youtube.com/watch?v=zaT0qSFf7Uc&t=8s

“Navigating next-gen technologies for culture” “Navigeerimine järgmise põlvkonna kultuuritehnoloogiates”

Kultuuri digitaliseerimine – uus suund loomemajanduses, mis on tulnud, et jääda. Kunst on muutumas digitaalseks, investorid ostavad NFT-taieseid ning galeriid on liikunud virtuaalsesse keskkonda. Seetõttu arutleti, millised on uued ärimudelid, kuidas kultuuriorganisatsioone tulevikus juhtida ja mis saab kunstist edasi. Huvitavad märksõnad olid “Digitaalne riidekapp vs füüsiline riidekapp “, “Metaverse’i moenädal”, “Digikunst vs füüsiline kunst” jne. Pikemalt saab sisu kohta lugeda siin. Salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=Yd041afGfb4