Eesti muusik Artjom Savitski istus NJORDiga maha ning arutles selle üle, kas sotsiaalmeedias ja mujal internetis on üldse võimalik enda ideid otseselt kaitsta, ilma et keegi neid omakasupüüdlikult kopeeriks.
Sa oled muusik ja tuntud sotsiaalmeedia mõjuisik. Kus sa täpsemalt intellektuaalomandi teemadega kokku puutud?
Kuna teen palju sisu just TikTokis, mis sai alguse trendidepõhise kanalina, siis seal tunnen ilmselt kõige enam vahel meelehärmi sellest, et teised teevad asju sulle väga sarnaselt. Näiteks võin tuua kindlad asukohad, kus filmin intervjuusid, ning kindlad maneerid, mida videote tegemisel kasutan.
Ühtpidi on kahju, et seal end kaitsta ei saa, kuid teistpidi teeb meelehead, kui teistele su sisu niivõrd meeldib, et sealt snitti võetakse.
Kas sa tunned, et tahaksid enda ideid ja intellektuaalset vara internetis rohkem kaitsta?
See on kahe otsaga asi. Ühtpidi oleks see loomulikult tore, aga teistpidi, vaadates internetis leviva sisu mahtu, siis mitte keegi pole võimeline seda reguleerima.
Täna koguvad populaarsust erinevad AI-lahendused. Kas näed, et neil võiks selles vallas tulevikku olla?
Jah! Selleni ma tahtsingi jõuda, et ilmselt suudaks AI end sellest kõigest läbi närida, kuid reguleerimiseks oleks ilmselt ainus võimalus originaalautori sisust NFT teha.
See tähendaks siis seda, et kui sinu sisu ka palju kopeeritakse, saad sina sealt tekkivast tulust endale mingi protsendi. Kas see on teostatav, seda ma täna ei oska öelda – selleni läheks kindlasti palju aega.
Sa oled ka andekas muusik. Kas seal vallas on sul olnud kokkupuuteid loovtöö kopeerimisega?
Minul isiklikult otseselt ei ole, kuid siin näen üht teist probleemi. Nimelt täna tehakse suur osa muusikast sämpeldades, et võetakse mõnest internetipangast, näiteks Splice, valmis viisijupid, mis on royalty free, ning ehitatakse lugu kokku.
Mõned helijupid on ikka paremad kui teised ning seda on ka kuulda, et vahel on sama partii mitmes erinevas loos. Kuna see on vabavaraline lahendus, siis ei ole seal küll midagi teha, kuid arvan, et maailm liigub sinnapoole, kus igaühel on võimalik jällegi enda helijuppidele NFT-laadne märgis külge jätta.
Sotsiaalmeedias ringi vaadates – mis sa arvad, kas intellektuaalomandi reguleerimine tuleks seal pigem kahjuks või kasuks?
Kahjuks tuleks see ilmselt kahjuks, sest tänane vabadus TikTokis ja mujal sama trendi peale sisu kopeerida on see, mis meid kõiki seal naelutatuna hoiab.
Inimestel kaoks ilmselt motivatsioon niivõrd palju sisu toota, kui see kõik väga rangelt reguleeritud oleks.
Ma saan aru, et sa oled isiklikult selle üle pigem õnnelik, et kõike saab hetkel murevabalt teha?
Sotsiaalmeedia on tõeline metsik lääs – ükskõik mis teemalist sisu on üüratutes kogustes ja loovusel ei ole piire. Küll aga oleksin ma õnnelik, kui originaalautorid saaksid endale tükikese tasu, kui nende idee massidesse läheb. Jätkuvalt jään võlgu vastuse, kuidas seda teha.
NJORDi intellektuaalomandi spetsialistid leiavad, et kuna sotsiaalmeediavõrgustikud ühtpidi tulevad ja lähevad ning nende kõigi motoorika on veidi erinev, siis sealne originaalidee kaitsmine on tõesti väga keerukas kui mitte võimatu. See aga ei tähenda, et seda tulevikus mõne regulatsiooni alusel teha ei saa. Teiseks probleemiks on see, et teos või idee peab olema tehtud mingil eristataval professionaalsel tasemel – iga tilluke originaallooming ei saa olla kaitstud.
Kuidas eristada kopeerimist ja paroodiat sotsiaalmeedia mõistes? Paroodiate tegemine on lubatud ning seda ei saa otseselt intellektuaalomandi rikkumisena arvesse võtta.
Kõik sellised “piiripealsed” kaasused lähevad kohtusse, kelle ülesanne ongi öelda, kummale poole piiri see kindel kaasus kukub.
Eks kõigile meeldib mingi piirini teisi inspireerida. Kirjalikus vormis on väga lihtne tõestada, kas tegu on kellegi teise idee röövimisega või on kellegi teosest inspiratsiooni saadud. Tänasel päeval populaarses videoformaadis mängivad aga rolli nii paljud detailid, et piiride tõmbamine on peaaegu et võimatu.
Kokkuvõtlikult saab öelda, et sotsiaalmeedia on suuresti üles ehitatud trendide peale ja see jääb ka lähitulevikus nii. Tänu sellele need kasvavad ja suureks osaks sellest kõigest on trendide järgimine, mis sisaldab endas kopeerimist. Kindlasti on põnev jälgida, kuidas tulevikus selle kõige reguleerimine välja näeb, kuid täna oleme Artjomiga nõus – sotsiaalmeedia on tõeline metsik lääs!
