Hiljuti ilmus avalikkuse ette Delfi Meedia nõue Brigitte Susanne Hundi vastu seoses väidetava autoriõiguste rikkumisega. Nimelt kasutas Hunt oma äsjailmunud raamatus „Ärahellitatud printess“ fotosid, mille oli jäädvustanud Delfi Meedias töötav fotograaf, kuid Hundil ei olnud nende piltide kasutamiseks õigusi.
Juristi abi Karl-Enrik Kriis selgitab, milliseid reegleid peaks teiste teoste kasutamisel järgima ning mis juhtub siis, kui autoriõigusi rikutakse.
Autoriõigus on ka reisifotodel
Kuivõrd tänapäeva mugavuste juures on fotode tegemine igaühe lõbu ning nutitelefonide abil kõigile kättesaadav, võib tunduda, et pildid muude kunstiteoste kõrval samasuguse autoriõigusliku kaitse alla ei kuulu. Tegelikult kuuluvad küll – samamoodi nagu maalikunstnikul või kirjanikul on igal piltnikul autoriõigused oma ülesjäädvustuste suhtes.
Eesti õiguse järgi kaitstakse autoriõigusega teoseid, mis on autori intellektuaalse loomingu tulemusena originaalsed ning on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis. Ka näiteks puhkusereisil päikeseloojangut või vaatamisväärsust jäädvustades saab iga pildistaja tehtud foto suhtes autoriõigused.
Iga teose autori huvides on, et tema töö eest ei saaks keegi teine au endale võtta ega sellelt autori nõusolekuta raha teenida. Vastasel juhul puuduks või väheneks motivatsioon uusi teoseid luua, kuivõrd kunagi ei saaks kindlustada, et teosest on võimalik varalist kasu saada või seda enda nime all esitada.
Autoriõigused määravad kindlaks autorite ja kolmandate isikute õigused vastavate teoste suhtes. Kitsamalt jaotatakse autoriõigused aga isiklikeks ja varalisteks õigusteks.
Isiklikud õigused on nimele kohaselt autori isikule kuuluvad ehk autoriga lahutamatult seotud. See tähendab, et isiklikke õigusi ei saa lepingu või muu tehingu tagajärjel teistele üle anda ega loovutada. Isiklike õiguste hulka kuulub näiteks õigus esineda teose autorina, õigus teose esmasele avalikustamisele või õigus teose puutumatusele. Ei tohi väita, et kellegi teise tehtud foto on tema töö tulemus, või autori loata avaldatud fotot muuta.
Varalised õigused annavad autorile õiguse teost kasutada, saada sellest tulu ning seejuures anda luba ka teistele isikutele sama teha. See tähendab ühtlasi, et kolmandad isikud ei tohi ilma varaliste õiguste omaja loata teost kasutada ega sellelt tulu teenida. Erinevalt isiklikest õigustest on õigusi võimalik üle anda ning vahel ei pruugi varalised õigused teose autorile kuuludagi.
Kui mõne ajakirjandusväljaande töötajana tegutsev fotograaf midagi pildistab, lähevad teosega seotud varalised õigused automaatselt üle ajakirjandusväljaandele kui tööandjale. See tähendab, et fotode edasise kasutamise kohta ei saa enam otsustada mitte fotograaf ise, vaid tema tööandja. See on ka põhjus, miks Brigitte Susanne Hundi ja Delfi Meedia vahelises vaidluses esitab nõudeid just Delfi kui äriühing, mitte fotosid jäädvustanud piltnik.
Mis on autoriõiguste rikkumise tagajärjed?
Olukorras, kus keegi autoriõigusi rikub, loetakse seda õigusvastaseks ning varaliste õiguste omajal on õigus nõuda õigusrikkumise katkestamist. See tähendab, et Brigitte Susanne Hunti puudutavas vaidluses saab Delfi Meedia nõuda raamatute müügi lõpetamist, mille lehekülgedel problemaatilised pildid veel alles on.
Peale selle saab varaliste õiguste omanik nõuda ka talle tekkinud kahju ehk täpsemalt saamata jäänud autoritasu hüvitamist. Olukorras, kus teose kasutaja oleks õiguspäraselt varaliste õiguste omajalt teose kasutamiseks õiguse ehk litsentsi hankinud, oleks ta pidanud selle eest mingil viisil tasuma. Seega saabki autor varaliste õiguste rikkumisel nõuda seda, mida ta õiguspärase käitumise puhul potentsiaalselt saanud oleks ehk n-ö hüpoteetilist autoritasu.
Varalise õiguse omaja saab nõuda rikkujalt ka mittevaralise kahju ehk n-ö rikkumisest tulenevate hingeliste läbielamiste või ebaõigluse hüvitamist. Näiteks olukorras, kus kellegi lastekirjandusteost kasutatakse lastele väga ebasobivas kontekstis, on autor saanud mittevaralist kahju oma teose au ja väärikuse riivamise tulemusel.
Millal võib siis teost kasutada?
Olenemata autorile kuuluvatest õigustest, on oluline, et teatud olukordades oleks ka üldsusele teose kasutamine lubatud. Selleks on kaks võimalust. Varaliste õiguste omajalt saab paluda luba teose kasutamiseks, aga seaduses on välja toodud ka erandlikud olukorrad, kus teost tohib kasutada lausa omavoliliselt.
Enamasti on aga teost kasutades luba ehk litsentsi ikkagi vaja. Sellega on isikul õigus teost avalikult esitada või kasutada ja selle tulemusel tulu teenida. Loomulikult on teose suhtes varaliste õiguste omajal õigus litsentsi andmisest keelduda ning enamasti makstakse litsentsi saamise eest ka tasu.
See tähendab, et olukorras, kus keegi soovib kasutada kellegi teise tehtud fotosid oma eraldiseisva teose illustreerimiseks või täiendamiseks, peab sellega nõustuma teose suhtes varaliste õiguste omaja litsentsilepingu alusel.
Brigitte Susanne Hunt oma raamatus asjakohaste fotode kasutamiseks Delfi Meedialt litsentsi väidetavalt ei hankinud. Nagu öeldud, ei ole autori varalised õigused siiski absoluutsed ning teatud olukordades võib teost kasutada ka selleks luba saamata.
Levinud on näiteks see, et kõik võivad autori nõusolekuta teha koopiaid ja teost tõlkida, kuid seda vaid isiklikuks kasutamiseks, mitte ärilisel eesmärgil. Õigus on kasutada teost ka hariduslikel, päevasündmuste kajastamise või õigusmõistmise eesmärkidel, kuid seejuures on teose avaldamisel väga oluline märkida ka autori nimi.
Veel saaks teost kasutada näiteks paroodias või karikatuuris, aga siin tuleks teost vajalikus mahus tsiteerida/refereerida. Seega tuleb kellegi teise poolt tehtud pildi avaldamisele või muul viisil kasutamisele läheneda siiski ettevaatlikkusega. Eriti kui foto kasutamiselt on plaanis tulu teenida, nagu Hundi raamatu puhul.
Kõige kindlam viis õigusrikkumist vältida on foto autor selgeks teha, temalt selle kasutamiseks nõusolekut küsida ning vajadusel talle ka autoritasu maksta.
