Põhjamaade tulevikumajanduse blogi

Kas mehe koht on kodus!? Vaatame Põhjamaade näitel,  mida sealsed isad asjast arvavad

Loodetavasti jääb tulevuks üha rohkem ka isasid lastega koju.Foto: Shutterstock

Lapse sünd on rõõmus sündmus, kuid sellega kaasneb üha enam küsimus, kes peaks lapsega pärast sünnituspuhkuse lõppu koju jääma? Põhjamaad on siinkohal ülejäänud maailma jaoks justkui musternäidis, sest vanemahüvitis katab saamata jäänud palga ja lubab ühel vanematest jääda koju kuni lapse pooleteiseaastaseks saamiseni. Miks on aga nii, et ikka veel kasutab seda võimalust vaid marginaalne osa isadest? 

Põhjamaade Ministrite Nõukogu soolõime projektijuht Line Christmas Møller ütleb alustuseks üsna otse, et selle taga on Põhjamaades lihtne tõsiasi – isad võtavad vanemapuhkust vaid siis, kui see on neile täielikult tasustatud. 

Kuna pered ei taha majanduslikult kaotada, siis siin tuleb mängu teine ühiskonnas palju kõneainet pakkuv teema – meeste ja naiste palgalõhe. “Jah, see, et naised saavad meestest vähem palka, on ainus põhjus, miks isad on vähem lastega kodus,” tunnistas Møller. Seega, isegi kui isad saaksid natuke rohkem puhkust võtta, tuleb perel selle eest tervikuna maksta kõrget hinda.

“Küsisime 2019. aastal isade käest, mis on peamised põhjused, miks nad ei võta rohkem või üldse vanemapuhkust. Üks nendest põhjustest oli mure majandusliku olukorra pärast. Teine ​​aga see, et nad kartsid tööl tekkivate tagajärgede pärast. Mida ütlevad teised mehed tema töökohas? Mida ütleb ülemus? Kas see võib ohustada tulevikus edutamist?”

Kui naistele on tööandja kohustatud töökoha säilitama, siis mehed kardavad, et nende töökoht antakse edasi kellelegi, kes ei ole lastega kodus.

Samas kujuneb ekspertide sõnul juba sünnist saati lastega tegelenud isa kiindumussuhe oma järglastega väga heaks. See omakorda mõjutab nii isade tervist kui ka riskikäitumist ning laste tervist ja käitumist. “Mehe lapsega koju jäämine parandab ka paarisuhet, sest isad panustavad siis rohkem kodutöödesse. Kodutööd on üks peamisi lahkhelide põhjuseid peredes, mis omakorda põhjustab lahutusi,” rääkis sotsiaalministeeriumi endine võrdsuspoliitikate osakonna juhataja Liina Kanter tänavu Arvamusfestivalil Paides. Kanter lisas arutelul, et pereelus aktiivsematel isadel on vähem konflikte ja nendes peredes on ka vähem vägivalda. Kanteri öeldut kinnitas ka Møller. 

Koju jääb vähem kui viiendik isadest

Põhjamaadel on poliitiline ambitsioon vähendada soolist ebavõrdsust ning alates kuuekümnendatest aastatest on nende ühine eesmärk olnud suurendada naiste osalust tasustatud töökohtadel. Võime olla uhked, sest nii Eestis kui ka mujal Põhjamaades on naiste osalus tasustatud töökohtadel hea. 72,4 protsenti Põhjamaa naistest käib tasustatud tööl, samal ajal kui Euroopa keskmine on 61,1 protsenti. Üheskoos on Põhjamaad suuruselt 11. majandus maailmas. Ja spetsialistide sõnul seda mitte soolõime ehk soolise aspektiga arvestamise ja sotsiaalse õigluse poliitika tõttu, vaid just tänu sellele. Siiski piilub selle suurepärase statistika varjus sooline ebavõrdsus ja palgalõhe. Kuigi nii naistele kui meestele on loodud väikelastega koju jäämiseks vaat et maailma parimad võimalused, kasutab seda vaid väike osa isadest. 

Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõuniku Eva Liina Kliimani sõnul näitavad andmed, et isad ja emad jagavad aina rohkem vanemahüvitise saamist. 2022. aasta jaanuari seisuga sai vanemahüvitist 2798 meest, mis moodustas 16 protsenti kõikidest vanemahüvitise saajatest. 2017. aasta jaanuaris sai vanemahüvitist 1510 meest, mis moodustas kaheksa protsenti vanemahüvitise saajatest.

Mølleri sõnul olid Soome ja Taani näitajad 2019. aastal nukramad kui Eesti omad. Vaid kümme protsenti isadest kasutas võimalust olla oma lastega kodus. 

Olukord on Põhjamaades parim Rootsis ja Islandil, kus meeste osakaal vanemahüvitise kasutajatest on pisut üle 45 protsendi. “Seejuures on mitmed riigid isade osakaalu suurendamiseks viinud vanemahüvitise süsteemi sisse mitteülekantava isa- või teise vanema puhkuse ning seda tihti üldist vanemahüvitise perioodi pikendades,” selgitas Kliiman. Näiteks muutus sel aastal Soome vanemahüvitise süsteem, mis annab lisaks sünnituspuhkusele (40 tööpäeva) lisaks mõlemale vanemale 160 hüvitatud vanemapuhkuse päeva, millest 63 on ülekantavad (mõlemad on arvestatavad tööpäevades). 

Islandil on mõlemal vanemal kuus kuud hüvitatud vanemapuhkust, millest kuus nädalat on võimalik üle kanda.

Eri riikide võrdlemisel tuleb Kliimani hinnangul olla siiski ettevaatlik, sest riikide vahel on suured erinevused nii vanemahüvitise kogu perioodi pikkuse,  vanemate vahel hüvitise jagamise reeglite kui ka hüvitamise määra osas. ”Rahvusvahelises võrdluses jääb Eesti silma nii oma vanemahüvitise perioodi kogupikkuse kui ka kõrge hüvitise määra poolest. Lisaks on vanemahüvitise süsteemi kõrval soolise võrdõiguslikkuse seisukohast muuhulgas oluline ka lastehoiuvõimaluste olemasolu ja kättesaadavus ning lastehoiu ja vanemahüvitise perioodi vaheline lõhe.”

Mølleri sõnul on peamine mõista, mida vanemad ja laps vajavad ning kuidas tööandjad saavad kõigi osapooltega koostööd teha. “Põhjamaades on erinevaid süsteeme – mõnes riigis on reeglid kaasatud kollektiivlepingutesse, aga enamikess kirja pandud riiklikku seadusandlusesse. Kuid ma arvan, et sellise olulise elusündmuse puhul on oluline helde ja õiglaselt hüvitatud puhkus.”

Siinkohal näitab Põhjamaade kogemus, et valitsustel on lati seadmisel väga oluline roll. Ja selleks, et olla suunanäitaja, tuleb luua lihtsaid lahendusi. “Mida keerulisem see süsteem on, seda rohkem riskivad vanemad rahaliselt ja seda vähem inimesed, eelkõige isad, seda kasutavad,” selgitas ta.

Kuidas vähendada soolist ebavõrdsust? 

“Selleks, et Eesti vanemahüvitise süsteem toetaks enam hooletöö kohustuste jagamist ning töö- ja pereelu ühildamist, on viimastel aastatel tehtud mitmeid muudatusi. Muu hulgas pikendati isapuhkust kümnelt 30 päevale ja pikendati isapuhkuse kasutamise perioodi. Hoolduskoormuse võrdsemat jaotamist toetavad ka pikaajalise hoolduse ja erivajadustega laste tugisüsteemi reform,” rääkis Kliiman.

Aga millised oleks lahendused Põhjamaades tervikuna, et isad tunneksid end kodus olles ja töökohustusi teistele usaldades mugavamalt ja emad saaksid töötada, ilma et pere rahaline olukord surve alla satuks?

Üheks võtmeks probleemi lahendamisel on ka erinevate ettevõtete hinnangul kõigile võrdsete tingimuste loomine. Näiteks võeti Norras 2003. aastal vastu seadus, mis dikteerib, et ettevõtte või organisatsiooni juhtkonnas peab olema vähemalt 40 protsenti naisi.

Firmadele anti alates 2004. aastast, mil seadus kehtima hakkas, kolm aastat selle rakendamiseks. Aastaks 2008 olid Oslo börsil noteeritud suurettevõtete juhatuste liikmetest 40 protsenti naised, vaid mõnel oli natuke vähem ja firmad tegutsesid edukalt.

Riigid ja ettevõtted otsivad alatasa võimalusi, kuidas olla konkurentsivõimelised ja jätkusuutlikud. Uuringud näitavad aga, et võrdsetele võimalustele keskendumine toob inimesi juurde nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris. Ka Rahvusvahelise Valuutafondi uuring näitab, et ühe naise lisamine kõrgemasse juhtkonda või ettevõtte juhatusse, jättes samal ajal juhatuse suuruse muutmata, lisab umbes 3–8 protsenti aktivatulu. 

“Kuid kahjuks näitavad Norras tehtud uuringud, et tegelikkuses see põhimõte ettevõtte tegevjuhi või mõne muu juhtiva töötaja tasandile ei jõudnud” tõdes Møller ja lisas, et nüüd käib töö nii valitsuse kui ettevõtete seas sellel kallal, et asjad saaks korda igas astmes. 

Eriti Põhjamaades on ettevõtjatele oluline, et töötaja tunneks end tööl hästi ja tema seal hoidmiseks oleks loodud kõik soodsad tingimused. 

“Sellest on saanud ellujäämise küsimus, sest kui nad ei kaasa piisavalt naisi või ei loo meestele tingimusi, mis lubavad neil lastega koju jääda, siis võib juhtuda, et talent lihtsalt liigub mujale.

Leidsime näiteid selle kohta, kuidas peresõbralik töökoht võtab kasutusele enda jagatavat vanemapuhkust, mis on mõeldud isadele, et meelitada ligi talente. Taanis võttis finantssektori ametiühing kasutusele isade jaoks väga helde puhkusepoliitika,” tõi Møller näiteid.

Kõige eeskujulikum riik soolise võrdõiguslikkuse koha pealt on kindlasti Island, kus 2018. aasta 1. jaanuarist võeti vastu võrdse palga seadus, mille alusel kõik ettevõtted, kus on üle 25 töötaja, peavad korra aastas näitama, et nende ettevõttes on samal positsioonil samal koormusel töötavatel inimestel palk võrdne.

Nordic Information on Genderi (NIKK) ja Põhjamaade Sekretariaadi koostöös valminud lühiraportid “The Nordic Gender Effect at Work” käsitlevad Põhjamaade ühiseid investeeringuid soolõimesse – vanemapuhkusesse, lapsehoidu, paindlikku tööaega, juhtimisse ja võrdsetesse võimalustesse töökohas – ning selle arendamisse. 

Põhjamaade tulevikumajanduse blogi toetavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Kuninglik Norra Saatkond Eestis.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.