Neli suurt teadusasutust ja kaheksa rahvusvahelist ettevõtet ühendasid jõud, et muuta keemiatööstus keskkonnasõbralikumaks ning asendada mööblivärvides kasutatavad fossiilsed koostisosad biopõhistega. 

Projekti üks eestvedajaid, Petri-Jaan Lahtvee räägib, kuidas idee sündis ning mismoodi võib see maailma muuta. 

Värvide tootmine ei ole piisavalt jätkusuutlik

Poolteist aastat tagasi tekkis TalTechi keemia- ja biotehnoloogia professoril Petri-Jaan Lahtveel ühe Suurbritannia kolleegiga idee kasutada värvide koostisosades rohkem biopõhiseid elemente. Praegu on kogu kattematerjalide turul vaid 5 protsenti värvide koostisosadest biopõhised ning 95 protsenti fossiilsed (saadud elusorganismide jäänustest). Viimaste kasutamine ei ole aga jätkusuutlik – tooraine maht on piiratud ning selle kasutamisel on keskkonnale suurem ökoloogiline jalajälg. 

Idee elluviimiseks hakkas Lahtvee koos kolleegiga otsima partnereid keemiatööstusest. Esimesena tundis idee vastu huvi Saksamaa suur keemiatööstus Evonik. Kuna ettevõttel olid samal ajal käimas läbirääkimised ühe teise konsortsiumiga, otsustati jõud ühendada ning loodi kolmeaastane projekt PERFECOAT, mille ülesanne on toota kolm värvide peamist komponenti biopõhiselt. 

Projekt on Lahtvee sõnul väga põhjalik. Kõigepealt võetakse puidu- või põllumajandusjäätmed, rafineeritakse neist biotehnoloogiliselt kemikaalid, mis keemiliselt funktsionaliseeritakse. Sealt lähevad kemikaalid tööstusesse, kus asendatakse fossiilsed kemikaalid biopõhistega. Keemiatööstus testib kemikaale värvide koostises ja annab seejärel PERFECOATI esindajatele tagasisidet. 

“Kui saame lõpuks rahuldava koostisega kattematerjalid, lähevad need testimisse-tootmisesse,” selgitab Lahtvee. 

Lõppeesmärk on asendada mööblivärvides vähemalt veerand ehk 25 protsenti fossiilsetest materjalidest biopõhistega. “Loodame aga jõuda isegi 50–75 protsendini,” märgib Lahtvee. Seejuures on tema sõnul oluline, et värvi funktsionaalsus ei kannataks – see peab jääma samaks või muutuma isegi paremaks.

Täiesti uus maailm

Keemiatööstused on kasutanud aastakümneid värvide tootmiseks fossiilseid kemikaale. Tootmisprotsessi on ajas arendatud ja täiustatud, et saada läikivad või hoopis matid värvid. Lahtvee täpsustab, et näiteks köögi- ja vannitoas kasutatavad värvid peavad olema veekindlad ning mööblivärvid kergesti puhastatavad, juhuks kui sinna veini peaks peale sattuma. 

“Meie proovime toota hea kvaliteediga värve biopõhiselt, aga see on täiesti uus maailm ja meil ei ole tegelikult infot, kuidas seda teha. Varem ei ole taimseid side- ja täiteaineid kasutatud. Seetõttu peame esmalt testima, kas toode on funktsionaalne,” ütleb Lahtvee. 

Praegu on projekt tema sõnul poole peal ning esimesed kandidaadid on materjalidele juba olemas – kõigile on leitud biopõhised alternatiivid, mida väikeses skaalas on ka testitud. Lahtvee märgib, et tulemus oli rahuldav ja nüüd ollakse etapis, kus hakatakse tootma ja testima materjale juba suures skaalas ehk kümnete kilode kaupa.

Edasi jääb vaid loota, et biopõhised kemikaalid toimiksid ka suures skaalas värvides samamoodi ning täidaksid kõiki eespool toodud kriteeriume nagu väikemates testides. 

“Partnerid on projekti jätkamisest huvitatud, kuid kuna oleme alles poole peal, siis ei ole täpseid plaane saanud teha,” võtab Lahtvee teema kokku. 

Tallinna Tehnikaülikoolis kohtuvad haridus ja teadus ettevõtlusega, et edendada jätkusuutlikkust ja rakendada innovatsiooni.

TalTech teeb koostööd ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõtetega üle maailma. Tehnikaülikooli teadlased pakuvad tuge organisatsiooni- ja tootearenduses, et luua maailma muutvaid lahendusi. Loe lähemalt TalTechi veebilehelt SIIT.