Mõned päevad enne vabariigi 106. aastapäeva andis Riigikontroll välja liiklusohutusauditi. Dokumendis jagatakse valitsuse ambitsioonikat eesmärki, et 2025. aasta lõpuks on riik jõudnud tasemele, kus liikluses ei hukuks kolme aasta keskmisena mitte üle 40 inimese. Viimase aasta statistika ütleb, et liikluses suri 59 inimest, viimase kolme aasta jooksul keskmiselt 55. 

• Kuula ka: 23.02 Autotund: mis saab liiklusohutusest ja teedest, kui rahakraanid täitsa kinni keeratakse?

Taristuehituse asjatundjatel on kuklakarvad turris — ootused ja nõuded muudkui kasvavad, aga raha teede ehituseks ja säilitamiseks ei anta. Transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse direktor Martin Lengi on teedeehitajate murega päri. “Me oleme väike riik ja iga inimene on tähtis. Aga teedeehituse rahasid on kõvasti vähendatud ja see kindlasti mõjutab ka liiklusohutust,” kinnitab Lengi.

Saavutamatud eesmärgid

Kahtlemata on suur vastutus ka liiklejatel endil — kõige rohkem õnnetusi juhtub liiga suure sõidukiiruse tõttu. Kuid kas paremad teetingimused hoiaksid ka sel põhjusel tekkinud õnnetusi ära? “Neljarajalistel teedel laupkokkupõrkeid tõesti ei juhtu,” tunnistab Lengi.

Kõiki teid neljarajalisteks teha pole aga võimalik ega vajalik, tähtis on ohtlike kohtade parandamine. Neid kohti, mis tuleks ühe aasta jooksul ümber ehitada, on Eestis viiskümmend. “Rahastuse vähenemise tõttu tehakse neist see aasta vaid kuus,” ütleb Taristuehituse Liidu tegevjuht Tarmo Trei. 

Ärigeeniuse uudised sinu postkastis Ärigeeniuse uudiskiri toob sinuni valiku nädala olulisematest äriteemadest, põnevad persoonilood ja ekspertide soovitused.

Liitun