Kaubamärgi registreerimata jätmine võib jätta ettevõtte veebilehe pahatahtlike kaaperdajate ja lihtsalt kopeerijate ees kaitsetuks.
Patendiameti möödunud aasta lõpul valminud Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete uuringust selgus, et tervelt 62 protsenti uuringus osalenud ettevõtjatest hindab intellektuaalomandist olulisemaks domeeninime. Kaubamärgi registreerimiseni jõuavad vähesed.
Paraku võib kaubamärgi registreerimata jätmine olla suur oht ettevõtte domeeninimele ja nii ettevõtte identiteedile tervikuna, kirjutab Patendiameti kaubamärgiosakonna nõunik Liina Puu ameti blogis.
Kaubamärk on ettevõtte identiteedi oluline osa. Selle registreerimine on hädavajalik, et arendada oma brändi ja kontrollida selle kasutamist. Oluline aspekt, mida sageli alahinnatakse on kaubamärgi seos domeeninimega.
Patendiameti möödunud aastal läbi viidud uuring näitas, et tervelt 62 protsenti vastanud ettevõtjatest hindab intellektuaalomandi kasutamise seisukohalt kõige olulisemaks domeeninime, kaubamärgi registreerimiseni jõuavad peamiselt pikemalt tegutsenud ettevõtted. See, et nii suur hulk ettevõtjaid jääb enda õiguste kaitsel lootma vaid domeeninimele, on üllatav.
Domeeninimi ei ole intellektuaalomandiõigus
Erinevalt kaubamärgist ei ole domeeninimi tegelikult intellektuaalomandiõigus. Riigikohus on oma otsuses öelnud, et kaubamärgil ja domeeninimel võib olla sarnaseid funktsioone, kuid domeeninime registreerimine sellele kaubamärgiga sarnast staatust ei anna. See tähendab, et registreeritud domeeninime alusel ei saa nõuda identse või sarnase kaubamärgi kasutamise lõpetamist. Küll aga vastupidi – kui mõni pahatahtlik konkurent või muu asjassepuutumatu isik registreerib ettevõttele kuuluvat kaubamärki sisaldava domeeninime, annab kaitstud kaubamärk õiguse nõuda selle kasutamise lõpetamist.
Enamik kaubamärgi ja domeeninimede vaidlustest leiab lahenduse domeenivaidluste komisjonis. Otsuses andis komisjon õiguse registreeritud kaubamärgile DHL Express, mis vaidlustas registreeringu domeeninimele dhlexpress.ee. Komisjon leidis, et kaubamärgiomanikul on õigus domeeninime kasutada ja nii tuli domeeninime registreerinud ettevõtjal see kaubamärgiomanikule üle anda.
Õigused domeeninimele kuuluvad ainult kaubamärgiomanikule
Mõningad vaidlused jõuavad ka kohtusse. Hiljutises kohtuasjas 2-21-3466 kinnitas ka kohus, et õigused domeeninimele kuuluvad ikka ja ainult registreeritud kaubamärgi omanikule. Selles kohtuasjas hages Klindex OÜ hagi Tšehhi ettevõtet Doosan Bobcat EMEA s.r.o, kes on mitme BOBCAT kaubamärgi omanik. Klindex OÜ soovis nimelt, et kohus tunnustaks ettevõtte õigust domeeninimedele bobcatirent.ee ja bobcat-rent.ee.
Kohus otsustas, et registreeritud kaubamärgi omanik saab ise otsustada, kas tema kaubamärgiga sarnast tähist võib kasutada teise ettevõtja domeeninimes. Kui selline domeeninimi on juba registreeritud, saab registreeritud kaubamärgi omanik igal ajal nõuda domeeninime üleandmist. Nii leidiski kohus, et domeeninimed bobcatirent.ee ja bobcat-rent.ee tuleb kaubamärgiomanikule üle anda.
Nende vaidluste tulemus olnuks hoopis erinev, kui ettevõtjad oleksid oma kaubamärgid registreerimata jätnud. Ettevõtjail on oluline endale teadvustada, et kui kaubamärk on jäänud ühel või teisel põhjusel registreerimata, saab seda vabalt kasutada domeeninimena. Registreerimata märk ei anna õigust domeeninime vaidlustada – igaüks saab registreerida sarnase domeeninime, luua sarnase kodulehe, pakkudes sarnase või sama nime alt samu kaupu ja teenuseid. Kui tarbijad ei suuda eristada ametlikku veebilehte teistest sarnase nimega veebilehtedest, võib see tekitada segadust.
Ärigeeniuse uudised sinu postkastis Ärigeeniuse uudiskiri toob sinuni valiku nädala olulisematest äriteemadest, põnevad persoonilood ja ekspertide soovitused.
